Liikme suuruse valimus

Praeguseks ulatub kähriku levila Euroopas Prantsusmaani. Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Meil läbirändaja nii kevadel kui ka sügisel. Järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond jne.

Kohaliku omavalitsuse volikogu

Levila[ muuda muuda lähteteksti ] Leviala Euroopas Kunagi elasid hundid igal pool Euroopas. Kuid Hundid jäid elama ainult mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval nende levila Euroopas ei vähene, vaid koguni suureneb, kui neile selleks võimalus antakse.

Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeralv. Hunt on Liikme suuruse valimus kõikjal Eestis tavaline. Eestis elas Kolm hunti kütiti eriloaga väljaspool jahiaega.

Küttimise mahtu arvestati varasema küttimismahu asemel 18 ohjamisalaga. Kõige rohkem hunte kütiti Võrumaal — kätte saadi lubatud st hundist Läänemaal kütiti 15 hunti. Ida-Virumaal ei kütitud ühtki hunti küttimise piirangu puudumise tõttu. Jahindusperioodi ajal jahitakse hunte enamjaolt aladel, kus nad ründavad kodu- ja kariloomi. Muudes küsimustes viiakse hääletamine läbi ainult juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

Varem olid nii isikuvalimiste kui ka umbusaldushääletused salajased, kuid nüüdseks on salajane ainult hääletamine isikuvalimistel. Volikogu istungil ja volikogu komisjoni koosolekul toimunud hääletuse tulemused kantakse vastavalt istungi või koosoleku protokolli. Võimalik on anda poolthääl, vastuhääl või jääda erapooletuks. Erinevate teadlaste andmetel sööb aastas metskitse. Välimus Suur kass, värvus varieerub kollakashallist roostepunaseni.

Pea, selg, küljed ja jalgade välisküljed on kõigil tumedamad ja üldisest värvusest eristuvate tumedamate tähnidega. Küünised on sissetõmmatavad nagu kassil. Eesti ilvese tüvepikkus varieerub vahemikus 80— cm, sabapikkus 15—20 cm, õlakõrgus 65—75 cm. Kehakaal 10—20 kg, vanadel isasloomadel kuni 32 kg-ni. Sigimine Jooksuaeg veebruaris märtsis. Üht emaslooma võib jälitada kuni 5 isast. Emasloom on paaritumisvalmis 3 päeva, tiinus kestab 63—74 päeva. Järeltulijaid on 1—6, enamasti 2—3, sünnivad tavaliselt mais, kaaludes u g, 12 päevaselt saavad nägijaks.

Kaks kuud toituvad emapiimast, pojad jäävad esimese eluaasta lõpuni ema juurde.

Partneritele

Suguküpseks saavad kaheaastaselt. Toitumine Ilves sööb vaid lihatoitu, põhilisteks saakloomadeks on valgejänes, metskits, rebased, kährikud, närilised ja kanalised.

Ilves peab varitsusjahti. Hiilib kümnekonna meetri kauguselt teeb paar hüpet, mittetabamise korral saaki edasi ei jälitada. Päevane toiduvajadus on 1—1,5 kg, seega peaks ühest metskitsest paariks nädalaks jätkuma, aga ilves üle paari korra saagi juurde tagasi ei pöördu ja ei söö lehkama läinud liha.

Võib ühe ööga mitu metskitse murda. Rebane on marutaudi levitaja.

Šaakal, Canis aureus Kährikkoer, Nyctereutes procyonoides Eestis võõrliik. Esimesed kährikud lasti meil lahti Praeguseks ulatub kähriku levila Euroopas Prantsusmaani. Kährik on halastamatu murdja, kes hävitab oma lähikonnas kõik, kellest jõud üle käib. Samuti levitab ta marutaudi. Kuna on tegemist võõrliigiga, tuleks tema arvukus meil nullilähedaseks viia. Mink, Mustela vison Eestis võõrliik.

• Mittetulundusühingu nimi on Muhu Jahiselts edaspidi — Selts 2.
• Hääletamine[ muuda muuda lähteteksti ] Hääletamisega lõpeb volikogus arvamuse kujundamise protsess.

Populatsioon tekkis karusloomafarmidest metsa põgenenud isenditest. Tänu ristumisele kohaliku — euroopa naaritsaga on euroopa naarits meil välja surnud.

Kuna tegemist on võõrliigiga ja kuna ta murrab rohkem, kui ta ära jõuab süüa, tuleks tema arvukus viia nullilähedale Tuhkur, Mustela putorius Tuhkur on väga laialt levinud väikekiskja. Tegutseb enamasti kultuurmaastikul ja veekogude kaldaalal.

Kipub teinekord rüüstama kanalaid. Näriliste hävitajana on ta kahtlemata looduskeskonnas kasulik uluk.

Metsnugis, Martes martes Metsnugis kui väärtusliku karusnahaga liik on olnud hinnaline jahiobjekt juba ammustest aegadest peale. Meil on nugis levinud üle kogu vabariigi.

Kuna tema toiduratsiooni kuuluvad ka valgejänes, teder, laanepüü ja metsis on nugise mõju liiga suure arvukuse puhul nendele liikidele tuntav Kivinugis, Martes foina Mäger, Meles meles Mäger on levinud Eesti mandrialal kõikjal, kus on tingimused urgude ehitamiseks. Samuti viidi ta Mäger on meie uruelanikest-imetajatest ainuke, kes on urgudega seotud aastaringselt.

Kobras, Castor fiber Kobras on üks suuremaid närilisi. Tegemist on põlisasukaga, kes üleküttimise tagajärjel meil kadus. Uuesti istutati koprad Eestisse Praeguseks on kobras levinud üle riigi isegi saartele, arvukus on suur. Praegu tekitab kobras üle-Eesti metsadele, põldudele märkimisväärset kahju. Ondatra, Ondatra zibethicus Eestis võõrliik. Meile istutati ondatra Seitsmekümnendatel ulatus nende arvukus kuni 50 isendini.

Tänaseks on ta ilmselt tänu mingile Eestist praktiliselt kadunud. Halljänes, Lepus europaeus Halljänes on kultuurmaastike loom. Sügavas metsas halljänes ei elune. Peamiseks vaenlaseks on rebane.

Millised on valimisõiguse põhimõtted?

Valgejänes, Lepus timidus Eestis laialt levinud jäneseliik. Elab peamiselt metsas ja soos. Kohati tänu ilveste rohkusele on valgejänese arvukus langenud väga madadalale. Pesitseb rannakaljudel või puude otsas. Viimase kümne aastaga on see lind meil muutunud massiliseks.

Kuna toitub kaladest tekitab suure arvukuse puhul kahju kalavarudele ja rikub kalurite püüniseid. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus kuue kuu jooksul, arvates Seltsi majandusaasta lõppemisest. Seltsi liikmete nõudmisel erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada juhatusele kirjalikult, näidates ära selle kokkukutsumise põhjused. Juhatus peab kutsuma üldkoosoleku kokku ühe kuu jooksul peale vastava nõude saamist. Kui juhatus ei ole üldkoosolekut ühe kuu jooksul kokku kutsunud, on koosoleku kokkukutsumisest taotlenud Seltsi liikmetel õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

Üldkoosoleku toimumisest tuleb e-maili teel ette teatada vähemalt neliteist päeva enne koosoleku toimumist, kusjuures koosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ning selle päevakord. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb või sellel on esindatud üle poole Seltsi liikmetest.

Juhul kui üldkoosolek ei ole käesoleva põhikirja punktis 46 ettenähtud Liikme suuruse valimus kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, peab juhatus kolme nädala jooksul kokku kutsuma uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastuvõtma otsuseid, sõltumata osalejate arvust. Juhul kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või sellel on esindatud kõik Seltsi MTU liikmed.

Seltsi liikmetel on üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel üks hääl, seltsi liige võib oma hääleõigust kasutada isiklikult või teha seda oma Seltsi liikme kaudu, kellele on Liikme suuruse valimus lihtkirjalik volikiri.

Liikmekandidaadil hääleõigust ei ole. Liikmekandidaat on isik, kes on katseajal või kelle vastuvõtmist Seltsi ei ole üldkoosolekul veel otsustatud. Seltsi liige ei saa osa võtta hääletamisest järgmiste küsimuste otsustamisel: — temaga kohtuvaidluse alustamine või lõpetamine; — Seltsi nõue tema vastu, või tema vastutamine varaliselt või muudest kohustustest; — liikme või temaga võrdset majandusliku huvi omava isikuga tehingu tegemisel; Ei sisaldanud informatsiooni, XL liikme mootmed otsisin Informatsioon arusaamiseks keeruline.

Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. Näiteks võrdne eetriaeg oma vaadete tutvustamiseks rahvusringhäälingu kanalites. Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest.

Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli.

Navigeerimismenüü

Ka on võimalik valimiskast koju tellida. E-hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. Kellel on õigus valida ja olla valitud?

• Levila[ muuda muuda lähteteksti ] Leviala Euroopas Kunagi elasid hundid igal pool Euroopas.
• Suurulukid Väikeulukid Jahilinnud Materjalid Ulukiks nimetatakse metslooma, looduses vabalt elavat imetajat või lindu.

Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust.