Suurendab soo

Foto 1. Just sood on olnud meie esivanematele ohu korral pelgupaigaks ja nüüd leiame end taas rabast, kui tahame põgeneda kiirustava maailma kära eest vaikusesse. Omapärane vetevõrk on kujunenud Soomaal Kikepera soos, kus vahelduvad laugastikud, rabaallikad ja lehtrid. Freesitava kihi paksus on keskmiselt 11 mm.

Navigeerimismenüü

Kanadas on välja töötatud metoodika, mis on andnud häid tulemusi juba tuhandetel hektaritel. Koos taimestumise ja veetaseme tõusuga vähenes järsult CH4 ja N2O eraldumine ning niiskematel aladel toimub taas CO2 sidumine ja turba teke. Ühelt hektarilt korrastatud jääksoolt jääks õhku paiskamata kogus, mis on võrreldav 6—10 sõiduauto poolt õhku paisatava CO2 kogusega 15 kilomeetri läbimisel.

Kuid elektriautode eest suurendab soo raha läheb Eestist välja ja ühekordne mõju kestab vaid auto eluea. Eesti umbes elektriautot jätavad igaüks 15 km läbimisel aastas õhku paiskamata kokku tonni CO2 kui arvestada sõiduautoga võrreldes nende emissiooniks null ja mitte arvestada elektri tootmisel tekkivaid heitmeid.

Kuid sama efekti saavutaksime vaid — ha jääksoo korrastamisel ja see pindala oleks veelgi väiksem, arvestades ka korrastatud jääksoode süsiniku sidumist. Jääksoode korrastamiseks kasutatud raha jääks Eestisse, tööd saaksid teadlased ja tööde tegijad, väheneks tuleoht ja loodusalade killustamine. Kõigi Eesti mahajäetud jääksoode korrastamisel jääks õhku paiskamata 60 kuni sõiduauto poolt 15 km läbimisel õhku paisatav CO2. Turbakihte analüüsides selgus, et kliima soojenemise mõju sõltub soode asukohast ja seda tuleb arvestada globaalsete muutuste prognoosimisel: keskmistel ja kõrgematel laiuskraadidel seega ka Eestis asuvates soodes ületab soojenemise positiivne mõju turba tekke lagunemisprotsesside kiirenemisest tuleneva süsinikgaaside eraldumise.

Seda seetõttu, et taimede kasvuperiood pikeneb ja soode tekke tõttu kõrgematel laiuskraadidel seotakse seal süsinikku senisest enam. Eesti kuivendatud soodest ja turba kaevandamise järgselt maha jäetud jääksoodest eralduva CO2 suurendab soo jääb alla vaid põlevkivienergeetikast eralduvale ning ületab transpordivahenditest pärineva saaste hinnanguliselt 7­-8 korda.

On ka ilmne, et pärast ÜRO kliimakonventsiooni jõustumist hakatakse süsinikuemissiooni hulka arvestama ka kuivendatud turbaaladelt eralduvat süsinikku — see aga säästab maksumaksja raha, sest taastatud, uuesti toimivad sood maksu alla ei lähe.

Miks me peame kohe taastamistööd teostama — kas seda ei saaks edasi lükata? Mida vähem aega on kuivenduskraavide kaevamisest möödas, seda kergem on taastada ka endist või endisele lähedast olukorda. Praegused taastamistööde mahud toetuvad looduskaitse arengukavale kuni ja kaitstavate soode tegevuskavale — ning kaitsealade kaitsekorralduskavadele.

Neis dokumentides on ära määratud ka taastamisalad ning tööde ajakava. Eesti on kõigist Läänemeremaadest tegelikult viimane, kus soode taastamisega alustatakse.

Mis aitab suurendada videoliiget

Ühtlasi võimaldab see vältida naaberriikides tehtud vigu ja saavutada kohe parem tulemus. Kui kaua läheb aega soo taastumiseks? Alati sõltub palju sellest, mida lugeda taastumise nn lõpp-punktiks. Näiteks kas loeme selleks endise veetaseme taastumist või turbatekke taastumist või soole omase taimestiku ja loomastiku taastumist? Samuti on oluline, millisest ajaskaalast me räägime.

Kas valgud mojutavad liikme suurust

Kui sooala on taastumisvõimeline ja taastamine ka tehniliselt õnnestub, siis veetase võib tõusta soovitud tasemele pärast tammide ehitamist paari päevaga. Turbasamblakatte taastumine oleneb sellest, kas veetase õnnestus tõsta piisavale tasemele ja kas paisud peavad. Soole iseloomulike soon taimekoosluste taastumine võib aega võtta ühest suvest kümmekonna aastani.

Eesti sood hakkavad kliimamuutuste tulemusena enam süsinikku salvestama

Sellest omakorda sõltub, millal hakkab turvas uuesti ladestuma. Esimesi märgaladele iseloomulikke loomi võib kohata kohe pärast üleujutuse ja avatud maastiku tekkimist.

Taimestik on rabas liigivaene ja üheaastaseid taimi siin ei kasva, sest ladestunud turbatüsedus on nii suur, et taime juured ei küündi toitaineterikka veeni.

PEP 8 -- Style Guide for Python Code

Seega saab raba oma põhilised toitained sademetest. Turbakihi keskmine tüsedus Eesti rabades on 3,2 meetrit. Lääne-Eesti rabades vesi liigub raba servas. Seda tüüpi rabad on keskosas tasased, põhiliseks tunnusliigiks on raba-jänesvill. Ida-Eestis on rabades vee äravool hea, valdavalt on seal puisrabad, levinum liik on hanevits. Peale eelnevate sootüüpide leidub läänerannikul ja Lääne-Eesti saartel luidetevahelistes nõgudes nõmmrabasid.

Puude arvu ja kasvu järgi jaotatakse rabad järgnevalt: rabamännikudpuisrabad ja lagerabad. Loomastik[ muuda muuda lähteteksti ] Sisalik Meenikunno raba laudteel Putukaid on madal- ja siirdesoos üle liigi, kõige liigirikkam rühm on mardikalised.

Liige paksus noorukite

Rabades on umbes liiki mardikalisi, liblikalisi ja kahetiivalisi. Suvel on rabas hulgaliselt kärbselisi : viljakärblanepäriskärblanerohekärblane ja 11 liiki parme.

Septembris kohtab rabas palju sääski, näiteks karksääsksääriksääsk.

Aela-Viirika soo

Ämblikest on hiidämblikud — samblarinde suurimad ämblikud on huntämblikud ja madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämbliksiirdesoometsades kangurlaneluhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristiämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Kõikjal soodes on levinud rohukonnsageli kohtab rabakonna. Peipsi ääres võib kohata ka rohe-kärnkonna. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku.

Nõmmrabades elutseb ka harilik kärnkonn. Kuivemates sooservades, kraavikallastel võib kohata rohkesti arusisalikkerästikuid ning vaskusse. Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on paiksed. Siirde- ja madalsoodes pesitsevaist lindudest võib kohata sookurgemudatilderitkiivitajat ja suurkoovitajat. Laugastel on leidnud elupaiga piilpartsinikael-parttuttvart ja ka kajakad.

  • Urban suurendada liige
  • Sood on meile tähtsad ja kaitsevad meid - Metsa ABC - Maa Elu
  • Tallinn University
  • Eesti sood hakkavad kliimamuutuste tulemusena enam süsinikku salvestama | Keskkond | ERR

Rabametsades võib näha tutt-tihastmetskiuruväikepistrikut. Kui sood on veega küllastunud, jõuab osa vett ka põhjavette.

Suurenda peenise foto

Sa- mas võib vee liikumine soo ja põhjavee vahel suunda muuta — suurte sadude järel täieneb põhjavesi, põuaperioodidel aga ammutab soo oma vee põhjavee varudest. Vee liikumine on keeruline ja oleneb soo tüübist, mineraalse aluspõhja vettpidava kihi omadustest, põhja- vee tasemest jm.

Allikasood aga toituvad aasta ringi põhjaveest. Sood puhastavad pinnavett Turbalasund ltreerib saastunud sademevett ja puhastab reostunud pinnavett.