Prioriteetide liikmete mootmed. Euroopa Liidu asjade komisjon

Küsimus on selles, millist Euroopa Liitu me soovime! Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumiga ühinemine laiendab võimalusi tehnoloogiliseks arenguks. Vastavalt ELi Nõukogu Eesti Idapartnerluse Keskus on unikaalne asutus, mis ühendab endas nii ELi idapartneritele suunatud koolituskeskust kui idapartnerluse teemadega tegelevat mõttekoda. ELAK-i istungil tutvustavad ministrid neid seisukohti. Koostöö ulatuses on oluline lähtuda partnerriigi valmidusest edeneda demokraatlike reformidega ning arvestada lõunanaabrite vaheliste erinevustega.

Vabariigi Valitsuse Artiklis on öeldud: «Selleks, et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab ühendus välja ja rakendab meetmeid majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Iseäranis taotleb ühendus eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades ja saartel, kaasa arvatud maapiirkonnad. Vastavalt ELi Nõukogu Abi reaalseks saamiseks ja kasutamiseks peab liikmesriik koostama vastava mitmeaastase programmdokumendi ning kindlustama ka programmi nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikud haldusstruktuurid ja -protseduurid.

Kokkuvõte 1. Asustus on hõre. Majandus Pärast taasiseseisvumist Koos kiire erastamise ja muude turumajanduslike reformidega on see kujundanud Eestis soodsa majanduskeskkonna. Eesti SKP ühe elaniku kohta on kasvanud Eesti majanduskasv on rajanenud peamiselt ekspordi kiirel kasvul tööstusriikidesse.

Kasvu toetas kiire ümberstruktureerimine, millesse andsid suure panuse otsesed välisinvesteeringud.

Prioriteetide liikmete mootmed

Struktuurimuutuste kõige üldisemaks iseloomujooneks on olnud põllumajanduse ning nõukogudeaegsete tööstusharude osatähtsuse vähenemine ning teenindussektori ja mõnede uute tööstusharude kiire tõus.

Kõige keerukam on olukord põllumajanduses.

Prioriteetide liikmete mootmed

Primaarsektoris on hõivatute koguarv ajavahemikul — kahanenud üle 3 korra ja põllumajanduse kogutoodang 1,6 korda. Tootjate investeerimisvõime põllumajanduse moderniseerimiseks ja tööviljakuse tõstmiseks on väga madal.

Prioriteetide liikmete mootmed

Erametsade killustatus ning metsaomanike vähesed metsandusalased teadmised ja oskused takistavad metsade säästvat majandamist. Kalavarude säilitamiseks ja tegevust jätkavatele kaluritele elatusvõimaluste kindlustamiseks on vajalik kalalaevastiku vähendamine.

Maapiirkondade elujõulise asustuse ja maastikulise väärtuse säilitamine ei ole võimalik kohalikku majandusbaasi tugevdamata. Maapiirkondades uute töökohtade loomise ja töötuse vähendamise peamised võimalused on seotud maamajanduse mitmekesistamisega nii põllumajanduslikel kui ka mittepõllumajanduslikel tegevusaladel. Tööstus annab ligi neljandiku Eesti kogu lisandväärtusest ja kindlustab üle neljandiku tööhõivest Põlevkivi on madala kalorsusega tuha- ja väävlirikas kütus, mistõttu nii põlevkivi kaevandamine, töötlemine kui sellest elektri tootmine on muude fossiilsete kütuste kasutamisega võrreldes madalama efektiivsusega ja suuremate keskkonnamõjudega.

Põlevkivielektrijaamade tehnoloogia ja seadmed on vananenud.

  1. Euroopa Liidu asjade komisjon on alatine komisjon, millel on Riigikogus Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll.
  2. ENP loodi
  3.  Сьюзан, выслушай меня, - сказал он, нежно ей улыбнувшись.
  4. Suurenda Hacho Dick

Töötlevale tööstusele on iseloomulik traditsiooniliste tööstusharude suur osakaal ja avatud majandusega väikeriigile omane sõltuvus väliskeskkonna arengutest. Suurema osatähtsusega harud on toiduaine- puidu- masina- ja aparaadi- ning kergetööstus. Seni on probleemiks Eesti ekspordi madal lisandväärtuse sisaldus. Tööstuse laienemist takistab kvalifitseeritud tööjõu vähesus. Elektroenergeetika arenguvõimalused seostuvad eelkõige põlevkivi põletustehnoloogia moderniseerimise, elektri ja soojuse koostootmise ning taastuvate energiaallikate Prioriteetide liikmete mootmed kasutuselevõtuga.

Töötleva tööstuse arengupotentsiaal seisneb eelkõige traditsiooniliste tööstusharude ümberorienteerumises suurema lisandväärtusega toodetele.

Euroopa Liidu dokumendid

Teadus- ja arendustegevuse ning tööstuse senisest paremal seostamisel on võimalik ka Eesti jaoks täiesti uute tootmisharude teke. Transpordi- ja reisiteenuste eksport on aidanud tasakaalustada kaubandusbilansi puudujääki. Maanteede peamiseks puuduseks on ebapiisav kapitaalsus ja kaasaegsete kiirteede väike osatähtsus. Vananenud on teede tehniline seadistus ja varustus. Raudtee põhiprobleemideks on magistraalide ja piirijaamade läbilaskevõime piiratus ning raudtee infrastruktuuri ja veeremi tehnoloogiline mahajäämus.

Kaugsideteenuste infrastruktuur on suhteliselt hästi arenenud. Eesti on üleminekumaade seas üks edukamaid infokommunikatsioonitehnoloogia IKT rakenduste kasutuselevõtjaid.

Turism on Eestis kujunenud arvestatavaks majandusharuks. Turismi kasv on pidurdumas. Turuteenuste edasise arengu kindlustamiseks on järgmised võimalused.

Transpordi infrastruktuuri täiustamisel on tähtsaimaks ülesandeks peamiste maanteede, raudteede ja mereteede ehitusliku seisundi parandamine, tehniline kaasajastamine ning «pudelikaelte» kõrvaldamine. IKT rakendamisel on võimalik tugineda üldiselt heatasemelisele tehnilisele infrastruktuurile ja ühiskonna soodsale hoiakule uue tehnoloogia suhtes, vaja on tõsta avalikkusele kättesaadavate kasutajasõbralike rakenduste arvu ja aidata kaasa inimeste oskuste paranemisele.

Turismi kasvu peamiseks Prioriteetide liikmete Prioriteetide liikmete mootmed on parem turundus, uute toodete pakkumine ning turistide külastuskestuse pikendamine. Nende sihtide saavutamine on tihedalt seotud turismivoo suunamisega kasvaval määral pealinnast kaugemale, mida soodustavad ajaloomälestised, arhitektuuripärand, traditsioonidel põhinev kultuurielu ning puhas loodus.

Ettevõtlus on olnud positiivse majandusarengu peamine allikas. Samas Prioriteetide liikmete mootmed sellega seotud rida probleeme. Tööhõive ettevõtluses ei ole aastatel — suurenenud. Ettevõtlusaktiivsust -sagedust võib Eestis hinnata umbes kaks korda madalamaks kui ELis keskmiselt. Ettevõtlussageduse erinevus on oluline regionaalse ebavõrdsuse põhjus.

Avalik sektor saab ettevõtlusele kaasa aidata takistavate tingimuste kapitali ja tööjõu ebapiisav kättesaadavus, oskuste ja teadmiste nappus, liialt keerukas õiguslik raamistik jm kõrvaldamisega. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõrkus on Eesti majanduse oluline kitsaskoht. See tuleneb tehnoloogilise arendustegevuse vähesusest ettevõtetes.

Eesti Euroopa Liidus | Välisministeerium

Avalik sektor saab teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile kaasa aidata eeskätt sellega seotud majanduslike riskide osalise maandamise ning teaduse ja ettevõtluse Prioriteetide liikmete mootmed loomisega. Inimene Eesti rahvastik väheneb ja vananeb, seda eelkõige madala sündimuse tõttu. Praeguse madala sündimuse juures ei ole rahvastikuareng pikemas perspektiivis jätkusuutlik.

Haridustase on suhteliselt kõrge. Aastatel — on üliõpilaste arv tõusnud üle kahe korra ja kutseõppeasutuste õppijate arv umbes veerandi võrra.

Hariduse ja tööturu suhetes on aga mitmeid probleeme. Üldhariduskoolidest väljalangevuse määr kasvab. Väljalangenutel puudub ettevalmistus tööturule minekuks.

Kutsehariduse maine on Eestis madal.

Euroopa Liidu asjade komisjon - Riigikogu

Kutsehariduses napib noori hea haridusega õppejõude, praktikavõimalusi ettevõtteis on vähe ning õppebaasid ja -hooned on amortiseerunud. Eesti kõrgkoolides on loodus- ja tehnikateaduslikud erialad suhteliselt vähepopulaarsed.

Euroopa Regioonide Komitee liikmed ja Portugali Euroopa asjade riigisekretär Ana Paula Zacarias arutasid ELi eesistujariigi poliitilisi prioriteete ning nende mõju kohalikule ja piirkondlikule tasandile. Arutelu toimus komitee täiskogu veebruari istungjärgul ning selle käigus toonitati, kui oluline on kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ELi järgmise eelarve täitmisse ja ELi kavade rakendamisse COVID kriisist taastumiseks. ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad rõhutasid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli COVIDi hädaolukorra ohjamisel, märkides nende võtmetähtsust eduka tervisealase, sotsiaalse ja majandusliku taastumise seisukohalt. Nad väljendasid muret kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasatuse taseme pärast, kuivõrd Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu CEMR hiljutise konsultatsiooni käigus ilmnes, et enamikul kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on riiklikele taaste- ja vastupidavuskavadele vaid vähene mõju.

Ka kõrgkoolide õppebaas on suures osas vananenud. Täiskasvanuhariduses puudub riigi poolt suunatud tööalase koolituse süsteem tööturul aktiivselt osalevatele inimestele.

Tööturul on Eestis siirdeperioodil vähenenud hõivatute ning suurenenud töötute ja mitteaktiivsete inimeste arv.

Sotsiaalne Euroopa ja demograafilised muutused – SEDECi komisjoni aasta prioriteedid

Tööturu seisund Eesti tööturul on riskirühmadeks noored, madala haridustasemega töötud, pikaajalised töötud, puudega inimesed, pensionieelikud ning riigikeelt mittekõnelevad inimesed. Sooline ebavõrdsus tööturul on Eestis mõnede peamiste näitajate järgi väiksem kui ELis keskmiselt.

Meeste töötuse määr on Eestis naiste omast veidi suurem. Riiklik tööturupoliitika on olnud vähe rahastatud ja passiivne. Riik saab tööhõive tõstmisele kaasa aidata nii ettevõtluse soodustamise, kutsehariduse ja täienduskoolituse parandamise kui aktiivsete tööturumeetmete laiendamisega, järgides Euroopa tööhõivepoliitika põhimõtteid.

Vabariigi Valitsuse

Samal ajal on varasemast ajast pärinev haiglavõrk uutes tingimustes liiga suur ja kulukas. Eestis ei ole praegu kindlustatud tervishoiuasutuste amortisatsioonikulude katmine, rääkimata haiglate materiaalse baasi parandamisest, ning süsteemi materiaalne kapital väheneb pidevalt. Kvaliteetse ja tasakaalustatud tervishoiusüsteemi tagamiseks on vajalik haiglavõrgu optimeerimine, inimressursside arendamine ning rahaliste vahendite efektiivsem kasutamine.

Arvustused

Peamised riskigrupid on lastega pered, pensionärid, töötud ja madalapalgalised töötajad. Töötus on peamine vaesusrisk. Ainuüksi toetussüsteemi tõhustamisest ei piisa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamiseks. Vaja on kompleksset lähenemist, mis hõlmab tööhõive, hariduse ja infoühiskonna, regionaalse arengu, tervishoiu ja sotsiaalse kaitse valdkondi.

Haldussuutlikkuse peamised puudujäägid on avaliku teenistuse arengu nõrk koordineeritus, ühiste väärtuste edendamise puudumine, poliitikakujundamise killustatus ja vähene valdkondade piire ületav strateegiline mõtlemine. Nõrk on seadusandluse ning elluviidava poliitika mõjude hindamine.

Sektoripoliitikate elluviimine regionaalsel ja kohalikul tasandil on ebapiisavalt arenenud. Oluliseks võimaluseks tõsta haldussuutlikkust kõikidel tasanditel on õppimisvõime edendamine avalikus halduses ja avaliku teenistuse koolitussüsteemi tulemuslikkuse parandamine.

Language switcher

Keskkond ja keskkonna-infrastruktuur Võrreldes mitmete ELi keskpiirkonna riikidega on looduslik mitmekesisus Eestis suhteliselt hästi säilinud.

Vee tarbimine majapidamistes elaniku kohta on umbes kolm korda madalam kui ELis. Joogiveega seotud peamised probleemid on põhjavee loodusliku kvaliteedi puudused, kohatine reostatus ning vananenud veevarustussüsteemid. Peamised SO2 ja tahkete osakestega välisõhusaastajad on Ida-Virumaal asuvad energeetika- ja põlevkivikeemia ettevõtted.

Jäätmete kogumine on privatiseeritud ning selles on toimunud märgatav areng. Alustatud on olmejäätmete käitlemise uuendamist ning käivitatud üleriigiline ohtlike jäätmete kogumise süsteem. ELi nõuetele vastavaid prügilaid on avatud alles kolm.

Jääkreostus seondub tööstusjäätmete ladustamiskohtadega, endiste nõukogude sõjaväebaasidega, transpordisõlmedega ja põllumajanduskemikaalide ladudega.

Account Options

Jääkreostus on ohtlik inimeste tervisele ning takistab reostunud ala majanduslikku kasutuselevõttu. Seni on jääkreostuse kõrvaldamist ebapiisavalt tehtud. Kõigi eespool loetletud keskkonnaprobleemidega on Eestis tegeldud, kasutades sealjuures suurel hulgal ELi jm välisabi.

Edaspidi on vaja keskkonnatehnikasse investeerimise ja varasemate keskkonnakahjustuste likvideerimise kõrval rohkem tähelepanu pöörata probleemide ennetamisele. Suuri investeeringuid joogivee- ja reoveesüsteemide moderniseerimiseks tuleb jätkata. Jätkata tuleb ka suurte põletusseadmete direktiiviga vastavuses olevat programmi Vidio Kuidas suurendada liikme seksi vähendamiseks, milles on kavandatud tehnoloogiameetmed ja kütuste kvaliteedi tõstmine.

Laiendada tuleb soojuse ja elektri koostootmist ja suurendada taastuvate energiakandjate kasutamist energeetikas. Kohalik ja regionaalne areng Kohalik infrastruktuur on sageli praeguseks muutunud ebafunktsionaalseks — hoonete ja rajatiste algupärane funktsioon on kadunud, muutunud või selle maht palju kahanenud.

Hooned ja rajatised on vananenud, ebaökonoomsed, nad ei vasta uutele tehnilistele, keskkonna- ja tervisekaitse- jm nõuetele.