Sex liikme suurus 13 aastat. Vastuvõetud tekstid - Kolmapäev, aprill

Artikkel 62 1. One third of households had only one member. Artikkel 9 Valimistel tuleb valijail silmas pidada, et kõigile esitatud nõuetele vastaks iga valitav üksikult, aga ka kogu kohtunike koosseis tervikuna tagaks maailma tsivilisatsiooni tähtsamate vormide ja peamiste õigussüsteemide esindatuse.

Ajaleht pälvis auhinna selle eest, et likvideeris oma veebiportaalis anonüümse kommenteerimise võimaluse. Tagasiastumise ajendiks sai Euroopa Liidu avaldatud raport, mille kohaselt esines Belgia lennujaamades turvalisuses Sex liikme suurus 13 aastat Brüsseli terrorirünnakuid tõsiseid puudujääke.

Hiljem samal päeval algaski kolmepäevane parlamendidebatt presidendi umbusaldamise küsimuses. Ennetähtaegsete parlamendivalimiste kuupäevaks määrati 5. Alates Sõõrumaa sai valimiste teises voorus 61 häält, tema vastaskandidaat Jüri Ratas 60 häält.

Kolmas kandidaat Tõnu Tõniste oli välja langenud juba pärast esimest valimisvooru. Kohus, olles kohustatud lahendama temale arutada antud vaidlusi rahvusvahelise õiguse alusel, kohaldab: a rahvusvahelisi üld- ja erikonventsioone, mis sisaldavad vaidlevate riikide poolt sõnaselgelt tunnustatud sätteid; b rahvusvahelist tava kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat; c õiguse üldprintsiipe, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad; d kohtuotsuseid ja erinevate rahvaste kõrgekvalifikatsiooniga õigusteadlaste õpetusi kui abistavaid allikaid õigusnormide määratlemisel, pidades seejuures silmas artikli 59 sätteid.

See säte ei piira kohtu õigust lahendada kohtuasi ex aequo et bono, kui pooled on sellega nõus. Kohtu ametlikeks keelteks on prantsuse ja inglise keel. Kui pooled on nõus arutama kohtuasja prantsuse keeles, tehakse otsus prantsuse keeles. Kui pooled on nõus arutama kohtuasja inglise keeles, tehakse otsus inglise keeles. Kokkuleppe puudumisel, millist keelt kasutada, võib kumbki pool kasutada kohtus seda keelt, mida ta eelistab; kohtuotsus tehakse prantsuse ja inglise keeles.

Sel juhul kohus otsustab ühtlasi, kumb kahest tekstist loetakse ametlikuks. Kohus lubab mis tahes poole nõudmisel kasutada sellel poolel teist keelt peale prantsuse ja inglise keele.

Artikkel 40 1. Sõltuvalt asjaoludest algatatakse kohtuasi kas erikokkuleppe teatavakstegemisega või kirjaliku avaldusega sekretäri nimele. Mõlemal juhul peab olema näidatud vaidluse objekt ja pooled. Sekretär teeb avalduse viivitamatult teatavaks kõigile asjaosalistele. Ta informeerib peasekretäri kaudu ka ÜRO liikmeid, samuti teisi riike, kellel on õigus pöörduda kohtu poole.

Artikkel 41 1. Vastavate asjaolude ilmnemisel on kohtul õigus määrata mis tahes ajutiste meetmete võtmist kummagi poole õiguste tagamiseks. Kuni lõpliku otsuse langetamiseni tehakse soovitatud meetmed viivitamatult teatavaks pooltele ja Julgeolekunõukogule.

Artikkel 42 1. Pooli esindavad esindajad. Nad võivad kohtus kasutada nõunike ja advokaatide abi. Esindajad, nõunikud ja advokaadid, kes esindavad pooli kohtus, omavad privileege ja immuniteete, mis on vajalikud nende ülesannete iseseisvaks täitmiseks. Artikkel 43 1. Kohtulik menetlus koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest. Kirjalik menetlus koosneb kohtule ja pooltele kirjade ja vastukirjade saatmisest ja, kui vaja, vastustest neile.

Samuti ka kõigist neid kinnitavaist kirjalikest materjalidest ja dokumentidest. Need saadetakse sekretäri kaudu, kohtu poolt määratud korras ja tähtaegadel. Iga dokument, mis on esitatud ühe poole poolt, tuleb teisele poolele saata tõestatud ärakirjana.

Suuline menetlus koosneb tunnistajate, ekspertide, esindajate, nõunike ja advokaatide ärakuulamisest kohtu poolt. Artikkel 44 1. Kõigi teadete üleandmiseks teistele isikutele peale esindajate, nõunike ja advokaatide, pöördub kohus otseselt riigi valitsuse poole, kelle territooriumil teade tuleb üle anda. Sama sätet rakendatakse juhtudel, kui on vaja astuda samme tõendite saamiseks kohapeal.

Artikkel 45 Kohtuasja arutamine toimub esimehe või, kui see ei ole võimalik, aseesimehe eesistumisel; kui üks ega teine ei saa juhatada, teeb seda vanim kohalviibivaist kohtunikest.

Artikkel 46 Kohtuasja arutamine on avalik, kui kohus ei ole teinud muud otsust või kui pooled nõuavad, et üldsuse esindajaid ei lubataks asja arutamisele. Artikkel 47 1. Igat kohtuistungit protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla sekretär ja esimees. Ainult nimetatud protokoll on autentne.

Navigeerimismenüü

Artikkel 48 Kohus teeb korraldused kohtuasja käigu kohta, määrab vormi ja tähtaja, millal kumbki pool peab oma kaalutlused lõplikult esitama, ja korraldab tõendite kogumist. Artikkel 49 Kohus võib ka enne kohtuasja arutamist nõuda esindajailt igasuguste dokumentide ja seletuste esitamist.

Sex liikme suurus 13 aastat

Keeldumise puhul koostatakse vastav akt. Artikkel 50 Kohus võib igal ajal ja oma valikul igale üksikisikule, asutusele, büroole, komisjonile või muule organisatsioonile anda ülesande juurdluse või ekspertiisi läbiviimiseks.

Artikkel 51 Kohtuasja arutamisel esitatakse tunnistajatele ja ekspertidele kõik asjasse puutuvad küsimused korras, mille kohus määrab kindlaks artiklis 30 nimetatud reglemendis. Artikkel 52 Pärast tõendite ja tunnistuste saamist selleks määratud tähtajal võib kohus keelduda vastu võ tmast kõiki edaspidiseid suulisi ja kirjalikke tõendeid, mida üks pooltest sooviks esitada ilma teise poole nõusolekuta.

Artikkel 53 1. Kui üks pooltest ei ilmu kohtusse või ei suuda kaitsta oma seisukohti, võib teine pool paluda kohtult kohtuasja otsustamist enese kasuks.

Kohus peab enne selle nõude rahuldamist kindlaks tegema, kas kohtuasi allub tema jurisdiktsioonile vastavalt artiklitele 36 ja 37, samuti selle, kas poole nõue on faktiliselt ja õiguslikult küllaldaselt põhjendatud. Artikkel 54 1. Kui esindajad, advokaadid ja nõunikud lõpetavad kohtu juhtimisel kohtuasja esitlemise, kuulutab esimees asja arutelu lõpetatuks.

Kohus lahkub otsuse tegemiseks. Kohtu nõupidamine toimub kinnisel istungil ning selle käik ei kuulu avaldamisele.

Sex liikme suurus 13 aastat

Artikkel 55 1. Kõik küsimused lahendatakse kohalviibivate kohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe või teda asendava kohtuniku hääl. Artikkel 56 1. Otsus peab olema motiveeritud.

Esimehe lugu", millega Samma esindas Eestit ka Ajaleht pälvis auhinna selle eest, et likvideeris oma veebiportaalis anonüümse kommenteerimise võimaluse. Tagasiastumise ajendiks sai Euroopa Liidu avaldatud raport, mille kohaselt esines Belgia lennujaamades turvalisuses enne Brüsseli terrorirünnakuid tõsiseid puudujääke. Hiljem samal päeval algaski kolmepäevane parlamendidebatt presidendi umbusaldamise küsimuses.

Otsuses tuuakse ära kohtunike nimed, kes võtsid osa selle vastuvõtmisest. Artikkel 57 Kui otsus tervikuna või osaliselt ei väljenda kohtunike üksmeelset arvamust, on igal kohtunikul õigus esitada oma eriarvamus.

Mehel suht tilluke

Artikkel 58 Otsusele kirjutavad alla kohtu esimees ja sekretär. Otsus kuulutatakse välja kohtu avalikul istungil pärast poolte esindajate nõuetekohast informeerimist. Artikkel 59 Kohtuotsus on kohustuslik ainult kohtuasja pooltele ja ainult antud kohtuasjas.

Artikkel 60 Otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

  • Sex liige parast kasvamist
  • Aprill – Vikipeedia
  • Для него все шифры выглядят одинаково, независимо от алгоритма, на основе которого созданы.

Vaidluse puhul otsuse tähenduse ja ulatuse kohta on kohtul õigus seda kummagi poole palvel tõlgendada. Artikkel 61 1. Avalduse otsuse uueks läbivaatamiseks võib esitada ainult uute asjaolude tõttu, mis oma iseloomult võivad kohtuasja l õpptulemust otsustavalt mõjutada ja mis otsuse tegemisel ei olnud teada ei kohtule ega poolele, kes palub uuesti läbivaatamist, tingimusel, et selline teadmatus ei olnud tingitud hooletusest.

Sex liikme suurus 13 aastat

Uuesti läbivaatamisele võtmise menetlus avatakse kohtu otsusega, milles sõnaselgelt konstateeritakse uue asjaolu ilmnemist koos selle tunnistamisega selliseks, mis annab aluse kohtuasja uuesti läbivaatamiseks, ja märgitakse, et seetõttu on asja uuesti läbivaatamisele võtmise avaldus vastuvõetav.

Kohus võib nõuda, et endise otsuse tingimused täidetaks, enne kui ta kohtuasja menetluse uueks läbivaatamiseks avab. Avaldus uueks läbivaatamiseks peab olema esitatud hiljemalt kuue kuu jooksul pärast uute asjaolude avastamist. Avaldusi uueks läbivaatamiseks ei või esitada pärast kümne aasta möödumist otsuse tegemise momendist. Artikkel 62 1.

Kui mõni riik leiab, et kohtuasjas tehtav otsus võib riivata tema seaduslikke huve, võib ta pöörduda kohtu poole palvega, et tal lubataks kohtuasja arutamises osaleda. Palve rahuldamise otsustab kohus. Artikkel 63 1. Kui tekib küsimus sellise konventsiooni tõlgendamisest, milles peale asjahuviliste poolte ka teised riigid on poolteks, teatab kohtu sekretär sellest viivitamatult kõigile neile riikidele.

Igal riigil, kes sai sellise teate, on õigus kohtuasjast osa võtta, ja kui ta kasutab seda õigust, siis on otsuses antud tõlgendus võrdselt kohustuslik ka temale.

Artikkel 64 Kui kohus ei määra teisiti, kannab kumbki pool ise oma kohtukulud. Kohus võib anda soovitusliku iseloomuga arvamusi igas juriidilises küsimuses iga asutuse järelpärimise peale, kes vastavalt ÜRO põhikirjale on volitatud selliseid järelpärimisi esitama.

Kohtu soovitusliku iseloomuga arvamust nõudvad küsimused esitatakse kohtule kirjalikult, kusjuures küsimus, mille kohta arvamust soovitakse, peab olema täpselt sõnastatud.

The Second Greatest Sex (1955)

Lisatakse kõik dokumendid, mis võivad kaasa aidata küsimuse selgitamisele. Artikkel 66 1. Kohtu sekretär teatab viivitamatult soovitava iseloomuga arvamuse taotlemisest kõigile riikidele, kes omavad õigust kohtus esineda. Peale selle teatab kohtu sekretär eriteadaandega vahetult igale riigile, kes omab õigust esineda, samuti ka igale rahvusvahelisele organisatsioonile, kes võib kohtu arvates või tema esimehe arvates, kui kohus ei pea istungeid anda informatsiooni antud küsimuses, et kohus on valmis esimehe poolt määratud aja jooksul vastu võtma küsimust puudutavaid kirjalikke avaldusi või ära kuulama samasuguseid suulisi avaldusi selleks määratud avalikul istungil.

Kui riik, kellel on õigus kohtus esineda, ei ole saanud käesoleva artikli lõikes 2 tähendatud eriteadaannet, võib ta kirjaliku või suulise avalduse esitamiseks soovi avaldada; küsimuse otsustab kohus. Riikidel või organisatsioonidel, kes esitasid kirjalikke või suulisi avaldusi või mõlemaid, võimaldatakse teiste riikide või organisatsioonide poolt tehtud avaldusi kommenteerida vormides, piirides ja tähtaegadel, mis määratletakse igal eraldi juhul kohtu või, kui istungeid ei peeta, kohtu esimehe poolt.

Selleks otstarbeks teeb kohtu sekretär õigel ajal kõik niisugused kirjalikud avaldused teatavaks riikidele ja organisatsioonidele, kes on ise esitanud selliseid avaldusi. Artikkel 67 Kohus teeb oma soovitusliku iseloomuga arvamused teatavaks avalikul istungil, millest informeeritakse peasekretäri ja ÜRO otseselt huvitatud liikmeid ning teiste otseselt huvitatud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid.

Artikkel 68 Oma soovituslike funktsioonide teostamisel juhindub kohus käesoleva statuudi sätetest, mis puudutavad vaidlusaluseid asju, määral, mil kohus tunnistab neid kohaldatavaks. Artikkel 70 Kohtul on õigus esitada käesoleva statuudi kohta vajalikke parandusettepanekuid, teatades neist kirjalikult peasekretärile nende edasiseks läbivaatamiseks vastavalt artikli 69 sätetele. Stock Foto abikaasa liikmed keskmise suurusega, our respective Governments, through representatives assembled in the city of San Francisco, who have exhibited their full powers found to be in good and due form, have agreed to the present Charter of the United Nations and do hereby establish an international organization to be known as the United Nations.

To maintain international peace and security, and to that end: to take effective collective measures for the prevention and removal of threats to the peace, and for the suppression of acts of aggression or other breaches of the peace, and to bring about by peaceful means, and in conformity with the principles of justice and international law, adjustment or settlement of Sex liikme suurus 13 aastat disputes or situations which might lead to a breach of the peace; 2.

To develop friendly relations among nations based on respect for the principle of equal rights and self-determination of peoples, and to take other appropriate measures to strengthen universal peace; 3. To achieve international co-operation in solving international problems of an economic, social, cultural, or humanitarian character, and in promoting and encouraging respect for human rights and for fundamental freedoms for all without distinction as to race, sex, language, or religion; and 4.

To be a centre for harmonizing the actions of nations in the attainment of these common ends. Article 2 The Organization and its Members, in pursuit of the Purposes stated in Article 1, shall act in accordance with the following Principles.

Sex liikme suurus 13 aastat

The Organization is based on the principle of the sovereign equality of all its Members. All Members, in order to ensure to all of them the rights and benefits resulting from membership, shall fulfil in good faith the obligations assumed by them in accordance with the present Charter. All Members shall settle their international disputes by peaceful means in such a manner that international peace and security, and justice, are not endangered.

All Members shall refrain in their international relations from the threat or use of force against the territorial integrity or political independence of any state, or in any other manner inconsistent with the Purposes of the United Nations.

Hooldusnõukogu koosneb järgmistest ÜRO liikmetest: a organisatsiooni liikmetest, kes valitsevad hooldusaluseid territooriume; b neist artiklis 23 nimetatud liikmetest, kes ei valitse hooldusaluseid territooriume; c sellisest arvust teistest Peaassamblee poolt kolmeks aastaks valitud liikmetest, mis võib osutuda vajalikuks, et Hooldusnõukogu liikmete üldarv jaguneks võrdselt hooldusaluseid territooriume valitsevate ja mittevalitsevate liikmete vahel. Hooldusnõukogu iga liige nimetab ühe vastava ettevalmistusega isiku, kes on tema esindajaks Hooldusnõukogus. Funktsioonid ja volitused Peaassambleed ja tema juhtimisel olevat Hooldusnõukogu volitatakse oma funktsioonide täitmisel: a läbi vaatama ametivõimu poolt esitatud aruandeid; b vastu võtma palvekirju ja neid läbi vaatama, konsulteerides ametivõimuga; c korraldama vastavate hooldusaluste territooriumide perioodilisi külastusi ametivõimuga kooskõlastatud tähtaegadel; d ette võtma eelpool mainitud ja muid toiminguid vastavalt hoolduskokkulepete tingimustele.

All Members shall give the United Nations every assistance in any action it takes in accordance with the present 12-aastane liige 12, and shall refrain from giving assistance to any state against which the United Nations is taking preventive or enforcement action.

The Organization shall ensure that states which are not Members of the United Nations act in accordance with these Principles so far as may be necessary for the maintenance of international peace and security. Tavaleibkondades elav linnade rahvastik soo, vanuse ja leibkonna koosseisu järgi, Tabel Tavaleibkondades elav valdade rahvastik soo, vanuse ja leibkonna koosseisu järgi, Tabel Institutsioonleibkondade liikmed institutsiooni tüübi ja asukoha järgi, Mõisted aasta rahva ja eluruumide loendus.

Children aged under 18 by size of household,Diagram Children aged under 18 by composition of household,Diagram Members of one-person households by sex and age, Diagram Members of institutional households by sex and type of institution, Diagram Proportion of households with one member in administrative units, Thematic map 3.

Proportion of one-family households in administrative units, Thematic map 6. Proportion of multi-family households in administrative units, Thematic map 7. Proportion of households with members aged under 18 in counties, Thematic map 8. Proportion of households with members aged 65 and older in counties, Thematic map 9. Proportion of households with employed members in counties, Thematic map Proportion of households with unemployed members in counties, Thematic map Proportion of households with dependent members in counties, Thematic map Population by the place of residence, sex and type of household, Table 2.

Private households by the place of residence and size, Table 3. Private households by size and ethnic nationality of members, Table 5. Private households by the place of residence, size and ethnic nationality of members, Table 7.

Private households by composition and citizenship of members, Table 8. Private households by composition and size, Table 9. Private households by the place of residence and composition, Table Private households by number of members of different age and size of household, Table Private households by the place of residence and number of members of different age, Table Private households with two or more members by size and number of children of different age, Table Private households with two or more members by the place of residence and number of children of different age, Table Private households with two or more members by composition and number of children aged under 18, Table VI 8 Table Private households with children by composition, number of children and age of the youngest child, Table Private households by size and number of economically active members, Table Private households by the place of residence and number of economically active members, Table Private households by composition and number of economically active members, Table Private households by number of members living mainly from labour income, dependants and children aged under 18, Table Private households by the place of residence, number of members living mainly from labour income, dependants and children aged under 18, Table Private households by number of unemployed members, dependants and children aged under 18, Table Private households by the place of residence, number of unemployed members, dependants and children aged under 18, Table Population of private households by the place of residence and person's status in the household, Table Population of private households Sex liikme suurus 13 aastat economic activity, age and person's status in the household, Table Males in private households by economic activity, age and person's status in the household, Table Females in private households by economic activity, age and person's status in the household, Table Women in private households by economic activity, age, the existence of children and age of the youngest child, Table Women living with a partner in private households by Sex liikme suurus 13 aastat activity, age, the existence of children and age of the youngest child, Table Population by age, type and composition of household and person's status in private household, Table Males by age, type and composition of household and person's status in private household, Table Females by age, type and composition of household and person's status in private household, Table Population by age, type and composition of household and person's status in private household, Estonians Table Population by age, type and composition of household and person's status in private household, Non-Estonians Table Population of cities by age, type and composition of household and person's status in private household, Table Population of rural municipalities by age, type and composition of household and person's status in private household, Table Population of Tallinn by age, type and composition of household and person's status in private household, Table Population by age, legal marital status, type of household and person's status in private household, Table Males by age, legal marital status, type of household and person's status in private household, Table Females by age, legal marital status, type of household and person's status in private household, Table Population in private households by de facto marital status and size of household, Table Males in private households by de facto marital status and size of household, Table Females in private households by de facto marital status and size of household, Table Population in private households by sex, age and composition of household, Table Population of cities living in private households by sex, age and composition of household, Table Population of rural municipalities living in private households by sex, age and composition of household, Table Members of institutional households by type of institution and the place of residence, Definitions aasta rahva ja eluruumide loendus.

Leibkonna teemaga on lähedalt seotud ka järgmine, VII kogumik, mis vaatleb perekondi kitsamas mõistes ehk perekonnatuumi.

Lasteks loeti mis tahes vanuses lapsed sh täisealised ning üksikvanemateks mis tahes vanuses laste vanemad. Lapse staatuses oli rohkem mehi, üksikvanema, üksiku ja muus staatuses aga rohkem naisi aasta loenduse andmetel oli Eestis üksikema ja üksikisa. Leibkonnaliikmete jaotust staatuse järgi Sex liikme suurus 13 aastat maakonniti näitab teemakaart Naisi elas rohkem hoolekandeasutuses ja usuasutuses, mehi aga muudes asutustes diagramm Loenduse andmetel oli Eestis tavaleibkonda.

Leibkonnas oli keskmiselt 2,33 liiget. Linnade leibkond keskmiselt 2,28 liiget oli veidi väiksem kui valdade leibkond keskmiselt 2,42 liiget. Ainult eestlastest liikmetega leibkonnad olid keskmisest veidi väiksemad: nendes oli keskmiselt 2,28 liiget. Tabel A. Kolmandik leibkondadest oli vaid ühe liikmega. Et valdades on sündimus olnud oluliselt suurem kui linnades, oli valdades ka suuremate leibkondade osatähtsus suurem diagramm 2.

Väikeste ja suurte leibkondade osatähtsus erineb ka maakonniti teemakaart 3. Ühe liikmega leibkondade osatähtsust haldusüksustes näitab teemakaart 2.

Leibkond Household VI - PDF Tasuta allalaadimine

Põhjuseks Population and Housing Census. VI 7 10 on meeste oluliselt lühem eluiga võrreldes naistega. Peale ühe liikmega leibkondade oli ka kahe liikmega leibkondades palju vanemaealisi liikmeid. Nooremate ja vanemate liikmetega leibkondade osatähtsust maakondades kajastavad teemakaart 7 ja 8. Tabel B. Mittepereleibkonnaks loetakse peale ühe liikmega leibkondade need mitme liikmega leibkonnad, mille liikmed ei ole omavahel seotud kui abikaasad, vabaabielupartnerid või vanem ja laps.

Alla aastaste lastega leibkondade hulgas oli mittepereleibkondi vähe. Mitmepereleibkondi, s. Ühepere- ja mitmepereleibkondade osatähtsust haldusüksustes näitavad teemakaart 5 ja 6. Alla aastasi lapsi oli vaid kolmandikus leibkondades. Valdades oli lastega leibkondade osatähtsus veidi suurem kui linnades.

Leibkonnad suuruse järgi, Diagramm 2. Leibkonnad linnades ja valdades suuruse järgi, Diagramm 3. Leibkonnad liikmete rahvuse järgi, Diagramm 4.

Tabel C. Mitme lapsega leibkondade osatähtsus oli valdades oluliselt suurem kui linnades. Keskmiselt oli lastega leibkonnas 1,57 last, linnades 1,45 ja valdades 1, Population and Housing Census. VI 8 11 Rahvaloenduse andmed võimaldavad leibkondi vaadelda liikmete sotsiaal-majandusliku staatuse järgi aasta loendusel määrati majanduslikult aktiivne rahvastik ühenädalase viiteperioodi põhjal. Peale selle küsiti elanikelt nende 12 viimase kuu peamisi elatusallikaid, mis võimaldas isikud jagada peamiselt tööst elatuvateks olulisim elatusallikas oli töö ja ülalpeetavateks.

Tabel D. Neis leibkondades elas ligi kolmveerand tavaleibkondade liikmetest. Siinkohal tuleb arvestada, et aastal oli Eestis taasiseseisvusaja suurim töötuse määr. Linnades oli võrreldes valdadega rohkem töötavate liikmetega leibkondi ja vähem töötute ning ainult mitteaktiivsete liikmetega leibkondi. Töötavate ja töötute liikmetega leibkondade osatähtsust maakondades kajastavad teemakaart 9 ja Tavaleibkondade rahvastiku jaotust majandusliku aktiivsuse ja isiku staatuse järgi leibkonnas kajastab diagramm Töötavate liikmetega leibkonnad olid enamasti suuremad rohkem kui pooltes neist oli vähemalt kolm liiget diagramm A.