Liikme suurus soltub ergutamisest,

Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra võib kehtestada justiitsminister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse. Ametikohale asumiseks esitatavad dokumendid 1 Isik, kes soovib ametikohale asuda, esitab isikule, kellel on tema ametisse nimetamise õigus, järgmised dokumendid: 1 allkirjastatud taotlus koos kinnitusega, et ei esine asjaolusid, mis välistavad ametniku teenistusse võtmise; 2 elulookirjeldus; 3 tunnistus või diplom vajaliku hariduse kohta; 4 isikut tõendav dokument; 5 muud seadusega või seaduse alusel nõutavad dokumendid. See tähendab, et ühistu juhtkonnas või faktiliselt mõjukad isikud ühistus võivad saada oma äridele paremaid krediiditingimusi ja suuremaid laene võrreldes teiste liikmete samaväärsete äridega. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole konkursi alusel ühtegi isikut ametikohale nimetatud, loetakse konkurss automaatselt luhtunuks. Konkursi korraldamine 1 Värbamine ja valik peavad põhinema eelnevalt avalikustatud tingimustel ning kandidaatide võrdsel kohtlemisel.

Tuleb nõustuda, et hoiu-laenuühistute põld vajab täiendavat harimist, kirjutab finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler inspektsiooni blogis. Põhjendatult on tõstatatud küsimus, kas ja kui palju vajab selline ühistegevus täiendavat reguleerimist ja järelevalvet.

Kuigi hoiu-laenuühistud ei kuulu Finantsinspektsiooni järelevalve Liikme suurus soltub ergutamisest, soovin siiski professionaalse finantsjärelevalvajana lühidalt välja tuua hoiu-laenuühistutega seonduvaid nõrkusi ning Finantsinspektsiooni vaateid selle turu kohta.

Ühistuline tegevus ei ole finantsmaailmas midagi unikaalset.

Hoiu-laenuühistutel on rahastajana ühiskonnas vajalik ning kindel koht kogukonna või teatud erialade koondaja ning finantseerijana. Samas näitab näiteks Hispaania ja Itaalia hiljutine kogemus, et krediiti pakkuvatel ühistu vormis tegutsevatel äridel on omad probleemid.

Hoiu-laenuühistud kaasavad liikmetelt tagasimakstavaid vahendeid ja finantseerivad selle arvelt oma liikmete tegevust.

Ärilises plaanis on tegemist krediidiasutuse tegevusega, erisuseks on liikmelisus. Kui pangandus on süsteemi stabiilsuse ja hoiustajate huvide kaitseks ülimalt reguleeritud, siis hoiu-laenuühistud seda Eestis siiani veel pole, kuna eelduslikult on liikmete järelevalve võimalused suuremad ja sektor ise piisavalt väike. Üldkättesaadava teabe alusel võib järeldada, et viimastel aastatel on ühistud kasvanud ja stabiilse ning nende pigem kitsa liikmeskonna mudel kadumas.

Sisuliselt on suuremad hoiu-laenuühistud juba võrreldavad väiksemate pankadega.

Recommended

Järgnevalt peatun kahel suuremal hoiu-laenuühistute nõrkusel arvestades praegust seadust. Esiteks puuduvad neil seaduse konkreetsed nõuded piisavateks ja tõhusateks kontrollimehhanismideks. Loomulikult ei keela seadus neid luua ning arvatavasti on osa ühistutest seda ka teinud. Samas on selge, et kontrollimehhanism tähendab Liikme suurus soltub ergutamisest ning kasumi suurus sõltub kulude suurusest.

Liikme suurus soltub ergutamisest

Kõigi muude tingimuste sama olles, lühikeses vaates ei suuda selliseid kulutusi tegev ühistu pakkuda oma liikmetele samaväärseid intresse nagu neid kulutusi mittetegevad konkurendid.

Paraku ergutab see kontrollimehhanismidesse mitte investeerima. Kui laenukvaliteedist on ideaalis huvitatud kõik ühistu liikmed koos ühetaoliselt, siis riskikontrolli nõrkused näivad hoiu-laenuühistutes olema koondunud huvide konfliktide ja laenukontsentratsiooni valdkonda. See tähendab, et ühistu juhtkonnas või faktiliselt mõjukad isikud ühistus võivad saada oma äridele paremaid krediiditingimusi ja suuremaid laene võrreldes teiste liikmete samaväärsete äridega.

Seeläbi suureneb oht, et laenu ühistule ei tagastata, kuna isiku mõjuvõimu tõttu ühistus on nõrgenenud ühistu soov laenukvaliteeti eos ning jätkuvalt kontrollida.

Selliseid skeeme nägime eelmise sajandi lõpus panganduses. Probleemi aitas lahendada jõuline reguleerimine ning järelevalve otsustav sekkumine. Näiteks ERA Panga puhul olid omaniku- ja krediidisuhted korralikult sassis.

Riigikogu Kantseleis, Vabariigi Presidendi Kantseleis, Riigikontrollis, Õiguskantsleri Kantseleis, kohtutes ja kohaliku omavalitsuse üksuses lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1—5 nimetatud kordade kehtestamisel käesolevast seadusest. Ametiasutuse teenistuskohtade koosseis ja liigitamine teenistusgruppideks 1 Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus määratakse kindlaks vähemalt ametiasutuse teenistuskohtade jaotus ameti- ja töökohtadeks, nimetused, teenistuskoha tähtaegsus ja koormus. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.

Kui ettevõtte laenukvaliteet siiski oluliselt halveneb ja tekivad kahjumid, tuleb alalise maksejõuetuse vältimiseks reeglina omanikel ettevõtmisse lisakapitali süstida. Aktsiaseltsis on riski kandva kapitali suurus seotud häälte arvuga. See tähendab reeglina, et näiteks üks euro aktsiakapitali tähendab ühte häält üldkoosolekul, kümme eurot kümmet häält jne. Mida enam eurosid aktsiakapitali paigutada, seda suurem on mõju hääleõiguste näol juhtimise üle ja võimalus äri suunata.

Ühistute puhul on aga liikmel üks hääl sõltumata sellest, kas ta panustab põhikapitali ühe või miljon eurot.

Sellest järeldub teine oluline probleem hoiu-laenuühistute puhul: üksikud investorid ei ole stimuleeritud aktsiaseltsiga võrdväärsel määral ühistulist ettevõtmist kapitaliseerima, kuna hääleõiguses väljenduv kontrollimäär on piiratud ühe häälega. Seda saavad teha kõik või paljud ühistu liikmed koos ja neil kõigil peab siis olema teatud summa raha investeerimiseks.

Selline operatsioon võtab palju rohkem aega või pole sootuks võimalik. Mõlemad viimased variandid on kiiret reageerimist nõudvas kriisiolukorras halvad. Finantsinspektsioon on ka varasemalt arvanud, et suuremad, keerukamate äridega ning liikmeskonnaga enam mitte nii tihedalt seotud hoiu-laenuühistud peaksid muutuma krediidiasutusteks.

Sest sisuliselt tegelevad nad sama äriga nagu krediidiasutused. Miks väärivad reaalselt äri mittekontrollivad ühistu liikmetest hoiustajad vähemat avalikku kaitset kui krediidiasutuse hoiustajad.

Liikme suurus soltub ergutamisest

Leedu käis aastaid tagasi sarnase tee juba läbi, kus teatud hoiu-laenuühistud pidid ennast ümber kujundama krediidiasutuseks, sealhulgas vajadusel ka ühinedes. Väikeste selgelt kogukondlikult piiritletud hoiu-laenuühituste tegevuses on mõistlik seniseid nõrkuseid tugevamalt reguleerida, võimestada ühistu liikmeid suurema ja sõltumatuma kontrollivõimalusega.

Liikme suurus soltub ergutamisest

Aga loomulikult on sellised regulatiivsed küsimused lõplikult poliitilised otsustused, milles arvestatakse erinevate asjaoludega. Avalik finantsjärelevalve võimaldab tõsta üldiselt ja ühetaoliselt riskikontrolli taset finantsvahendajates ning see toob süsteemi rohkem stabiilsust ja hoiustajatele parema kaitse.

Kuid riigi järelevalve pole tasuta ega ole alati imerohi kõige vastu.

Tuleb nõustuda, et hoiu-laenuühistute põld vajab täiendavat harimist, kirjutab finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler inspektsiooni blogis. Põhjendatult on tõstatatud küsimus, kas ja kui palju vajab selline ühistegevus täiendavat reguleerimist ja järelevalvet.

Finantsvahendaja juhid ning omanikud on ärile alati lähemal ning omanikud ka oma kapitalipanusest ergutatud järelevalvet teostama, et ettevõtmine pikaajaliselt elaks ja kasvaks. Kokkuvõttes algab kõik inimese mõistlikust ohutundest, külma peaga riskide ja võimaluste kaalumisest.