Kui sugu on parem kui liikme suurus,

Kõik see aitab pikka aega säilitada naisorganismi ühe kõige atraktiivsema osa elastsust. Seoses viimase aja muutustega Euroopa meedias on soo kujutamise teemad auditooriumi vaatenurgast pälvinud järjest enam tähelepanu.

Helsingi ülikool, kommunikatsiooni osakond 1.

  1. Ülevaade[ muuda muuda lähteteksti ] Sooline dimorfism on üldbioloogiline nähtus, laialt levinud loomade ja taimede lahksuguliste vormide seas.
  2. EUR-Lex - PC - EN - EUR-Lex
  3. Sooline dimorfism – Vikipeedia
  4. Kesk-liikme suurus Kuidas moota
  5.  Не знаю, я его не видела.
  6. Liikme suurendamine ei ole reaalne

Kas sugude kujutamine saadetes on oluline ajakirjanikele ja auditooriumidele? Kas õiglane ja mitmekesine naiste ja meeste representeerimine saab anda lisaväärtust ning tekitada ringhäälingule konkurentsieelise? Selline samm ei näita mitte ainult, et mitmekesisus sugudeule kujutamisel on üks kvaliteetse Suurenda video tunnus, vaid et see on ka avalik-õiguslikule ringhäälingule majanduslikult kasulik.

Helsingi ülikool, kommunikatsiooni osakond 1. Kas sugude kujutamine saadetes on oluline ajakirjanikele ja auditooriumidele?

Antud õppevahend on konkreetne samm rakendada võrdõiguslikkuse poliitikat ning meedia ja soo teooriaid Suurenenud liikme protees auditooriumide kui ka ringhäälingu kasuks.

Õppevahend keskendub Euroopa muutuvate meediaturgude, riikliku ja rahvusvahelise võrdõiguslikkuse poliitika suhtele ning analüüsib soo vaatenurgast telesaadete hetkeseisu — ning kõik see toimub Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu kontekstis. Võrdõiguslikkuse poliitika ja avalik-õiguslik ringhääling Enamikes Euroopa riikides pole YouTube suureneb videoliige sugude kujutamise Milline tavaline liige paksus olnud seotud majandusliku mõtlemisega.

Pigem on suurem osa rõhuasetusest olnud traditsioonidel ja riiklikul poliitikal töökohtadel võrdsete võimaluste tagamiseks.

Sooline dimorfism

Üheks esimeseks foorumiks selleteemalisele diskussioonile oli Steering Committee on Equal Opportunities in Broadcasting Ringhäälingus Võrdsete Võimaluste Edendamise Juhtkomitee, Komitee asutas Euroopa Komisjon, ning selles said kokku Euroopa Liidu maade avalik-õiguslike ja kommertsringhäälingute esindajad, et vahetada kogemusi ja edendada head tava töö ja karjääri arengu võimaluste vallas.

Kuigi juhtkomitees arutati sageli vajadust ka samasuguse infovahetuse foorumi järele saadete sisu teemadel, siis sellist foorumit ei tekkinud. Puudu jäi praktilisest kogemusest. Kuid ndate aastate alguses hakkasid mõned ringhäälingud tõsiselt võtma naiste ja meeste kujutamise muutmist saadete sisus.

YLEs Soome alustati Selle projekti raames tehti ja telliti uuringuid uudistest kuni meelelahutussaadeteni. Tehti ka auditooriumiuuringuid ning korraldati majasiseseid seminare ja praktilisi koolitusi.

Viimasele kirjutasid alla ca 40 Euroopa ringhäälingu esindajad.

EUR-Lex Access to European Union law

Kuigi mõlemad dokumendid pakuvad pigem üldisi suuniseid kui et nõuavad konkreetseid samme, siis esindavad nad ikkagi arusaama, et sugude kujutamine on üks otsustavamaid elemente meediapoolses reaalsuse representatsioonis, ning tunnistavad vajadust arendada ja mitmekesistada meediasisu. Kuna sellega muutus teema rahvusvaheliselt oluliseks ja sisenes avalikku diskussiooni, siis on mitme riigi ringhäälingud avastanud selle reaalsuse, analüüsides oma saateid ja auditooriume.

Projekti kaasfinantseerija oli Euroopa Komisjoni neljanda kogu tegevusprogramm naistele ja meestele võrdsete võimaluste tagamiseks. Ühiskond muutub — meedia mitte? Põhja-Euroopa televisioonides tehtud sugude kujutamise uuringute tulemused Siinkirjeldatud muutused peaksid näitama Euroopa ringhäälingutele, et meie ühiskond muutub, ja mitte ainult sotsiaaldemograafiliselt, vaid ka selles osas, et avalikkus tunneb muret soo kujutamise viiside üle meedias.

Mis on salvide moju liikme suurendamiseks

Näiteks Soomes on naised traditsiooniliselt olnud avalikus sfääris hästi esindatud. Kuid YLE Antud tulemus on lähedane 71 riigi keskmisega, vastavalt Eesmärk oli teada saada, kas ja kuidas antud ringhäälingud, kellel on sarnased filosoofiad ja kultuurilised taustad, erinevad üksteisest soo kujutamise vallas. Kokku analüüsiti tundi projektis osalejate prime-time saateid.

Luua liige?

Oluline on ka vanuse faktor: mida noorem on naine, seda on suurem on võimalus, et ta on teleekraanil. Miks peaks meedia muutuma? Et ellu jääda. Kas need tulemused on olulised? Vastus on jaatav traditsioonilises feministlikus mõttes, sest need tulemused näitavad, et meedia ei peegelda sotsiaalset reaalsust.

Kuid see pole piisav argument ringhäälingu jaoks, rääkimata saatetegijast, kel tähtaeg kukil. Kuid on olemas ka argument, mis aitaks saadetetegijatel need takistused ületada — nimelt rahulolevate tarbijate äriliselt motiveeritud otsingud. Nii nagu ka teised avalik-õiguslikud ringhäälingud, mis tunnevad muret meediaturgude ja auditooriumide fragmenteerumise pärast, on YLE uurinud erinevate nais- ja meesauditooriumide tunnusjooni ja eelistusi nt.

Uurige, kuidas meestele rinnad meeldivad ja kui oluline on nende suurus? - Ühiskond -

Need uuringud näitavad, et sugude mitmekesine kujutamine annab tulemuseks vaatajatele ja kuulajatale haaravama saate. Teleuudiste vaatajate fookusgrupi uuring Aslama näitas, et auditooriumid on väsinud standardiseeritud keskklassi keskmises vanuses meestest uudistes ja nad hindaksid avaramat lähenemist, mis seostaks uudiseid paremini vaatajate igapäevaeluga.

Teine YLE tellitud prime-time saadete ja nende auditooriumide uuring Nikunen et al. Siinne õppetund on, et mitte ainult ühiskonna struktuurid pole kiiremini muutunud kui nende representatsioon meedias, vaid et ka erinevate auditooriumide maitse soo kujutamise suhtes tundub olevat vähem traditsiooniline kui saated.

Eesti – Vikipeedia

Kuna avalik-õiguslikku ringhäälingut ootab ees järjest kasvav konkurents ja turgude rahvusvahelistumine, ja kuna auditooriumid on samaaegselt jagunenud väiksemateks segmentideks, kes võivad valida järjest suurema arvu kanalite ja saadete vahel, siis on avalikus arutelus tõusnud teemaks maksumaksja taskust finantseeritava meedia õigustatus üldse.

Edu sõltub mitmekesisusest, kui võrdluseks on kommertsringhääling. Siin võiks kasu olla avalik-õigusliku ringhäälingu mitmekesisuse ja võrdsuse traditsioonidest, mida saaks rakendada kui vahendeid nii laiale kui kitsale auditooriumile meeldimiseks, seades sugude õiglase representeerimise esikohale.

Õppevahendi juurteks on tugev võrdsuse ja mitmekesisuse poliitika ning Põhja-Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu seadus; õppevahend annab märku naiste ja meeste vildakast representeerimisest tänapäeva meediatoodangus; õppevahend tunnustab soo mitmekesise representeerimise väärtust kui üht kvaliteedi kriteeriumi avalik-õiguslikus ringhäälingus.

Kas odanism mojutab peenise suurust

Kuid kõik see ei muutu automaatselt saate kõrgemaks kvaliteediks, mille rõhuasetus on sugude õiglasel kujutamisel. Seega on õppevahendi eesmärk süüvida saadete tegemise protsessi ja pakkuda saatetegijatele näiteid, mis ärgitavad arutelu ja mis pakuvad saadete tegemiseks alternatiivseid viise.

Üks projekti suuremaid väljakutseid oli luua õppevahend, mis on seotud saadetetegijate igapäevaeluga, nende konkreetsete praktikatega, selle asemel, et võtta loengulik, distantseeritud ja poliitikast rääkiv lähenemine. Meediaprofessionaalid on ise märkinud, et kui pöörata suuremat tähelepanu sooteemale, siis on võimalik muuta ka teisi tootmise harjumuspäraseid viise, mille kõige tulemuseks on innovatiivsem ja konkurentsivõimelisem saade.

Mitmekesisus telepildis — tulevik Siinkirjeldatud rahvusvaheline koostöö on näidanud, et see teema ei puuduta mitte ainult üksikuid saateid ja ajakirjanikke, vaid peegeldab nähtust, mis on iseloomulik tervele Põhja-Euroopale.

Veel enam, siinne koostöö on tõstnud projektis osalevad ringhäälinud avalikkuse tähelepanu alla nii siseriigiliselt kui ka rahvusvaheliselt ja on aidanud neil parandada oma organisatsiooni imagot, lisades sellele tähelepanu ja hoolimise sooteemade suhtes ja huvi innovatsiooni vastu. Digitaliseerumine toob kaasa sajad, kui mitte tuhanded uued üleeuroopalised riiklikud ja erakanalid. Samas tähendab see, et auditooriumid on segmenteerunumad ja hajutatumad oma vaatamisharjumustes.

Kuigi mõned uued kanalid on suunatud naistele nt. UK Living, Teva Prantsusmaalsiis nende filosoofia hakkab tõenäoliselt tuginema puhtalt turuprintsiipidele, eesmärgiga tõmmata ligi suurima ostujõuga naisi.

Calling All Cars: A Child Shall Lead Them / Weather Clear Track Fast / Day Stakeout

Ja nii võivad kõrvale jääda paljude väikeste auditooriumigruppide huvid ja reaalsused. Seega stimuleerivad sooteemalised diskussioonid ka diskussioone saadetetegemise teiste aspektide üle, mis esitavad järjest suuremaid väljakutseid kogu Euroopa ringhäälingutele. Viited Aslama, Minna Kui sugu on parem kui liikme suurus arvioita television ihmiskuvasta. In Sana, Elina toim.

Ja ometi, armunud - rind pole peamine! Mis meestele meeldib rindade suuruses, on küsimus, mis võib-olla kunagi ei kaota oma olulisust. Lõppude lõpuks soovib iga uus noorte kaunitaride põlvkond saada täiuslikku keha ja meelitada meeste tähelepanu. Aga mida selleks vaja on? Kas rinnaosa suurus otsustab tugevama soo eelistustes otsustava rolli?

Naiset, miehet ja uutiset. Finnish Broadcasting Company, Helsinki. A Finnish Case Study. Eie, Birgit Who Speaks in Television? A Kui sugu on parem kui liikme suurus study of female pariticipation in television programmes. Oslo, NRK. Halonen, Irma-Kaarina Suomenkielisten televisiouutisten nais- ja mieskuva.

MediaWatch Global Media Monitoring Project. MediaWatch, Toronto. Nainen viihteenä, mies viihdyttäjänä — viihtyykö katsoja? Sivo, Ismo Eurooppalaisen television eteneminen kohti digitaalikautta. Joukkoviestimet — Soome massimeedia Kulttuuri ja viestintä — Culture and the media series Statistics Finland, Helsinki.

Women and Men in Finland.

Pikemalt artiklis Eesti nimi Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus " Germania " kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes Aeste peetakse tavaliselt balti rahvasteks või konkreetsemalt mõneks preislaste hõimuks, kuna mitmed aestide kirjeldused osutavad selgelt nende asualale, praegusele Kaliningradi piirkonnale.

Statistics of Finland Kokkuvõte Tänapäeva kommertsmeedias peavad ringhäälingu otsustajad ja saadetetegijad järjest enam vastu tulema oma vaatajaskonna soovidele. Olemasolevad standardsed teleauditooriumi kvantatiivuuringud kirjeldavad, mida naised üldiselt vaatavad, kuid ei seleta ega uuri, mida naised eelistaksid meedias näha ja kuulda, kui neil oleks võimalus valida. Olemasolevad uuringud ei anna kuigi palju vihjeid selle kohta, millised oleksid alternatiivsed saadete tegemise viisid, mille tulemuseks oleks erinevatele naisauditooriumitele meeldiv televisioon.

Käesolev juhtumiuuring selgitab soolistest erinevustest johtuvaid vaatamismalle Soomes. Need mallid on sarnased vaatamismallidega ka mujal Euroopas. Juhtumiuuringust selgub, et soome naiste arvates on tänapäeva meediasisu peamiselt meestele suunatud ning pakub naistele vähe samastumisvõimalusi. Naisvaatajad on teadlikud tasakaalu puudumisest, kuid märgivad ka samas, et lihtsakoelised meetodid võivad jääda olukorra parandamisel ebapiisavateks.

Naised ei laida maha spetsiaalselt naistele suunatud saateid, seda osaliselt ka seetõttu, et vaatajad juba peavad teatud žanre naistežanriteks. Naisvaatajad on nördinud sellise mõtteviisi üle, mille järgi kõik naised moodustavad ühtse grupi, mis eristub meestest kui grupist, ning mille sees naiste individuaalseid erinevusi eiratakse. Vaatajad reageerivad üsna tugevalt nende nähtuste peale, mida nad nimetavad uuteks stereotüüpideks: näiteks supernaine ükski vestluses osalenutest ei uskunud neisse või suhteliselt passiivne tavaline naine, kes elab suuresti oma mehe seatud reeglite järgi ning kes peegeldab mehe-naise suhete traditsioonilist ja romantilist ideaali.

Žanrid kui sellised pole kuigivõrd määrava tähtsusega. Pigem valivad naised saateid sisu, stiili ja lähenemisnurga alusel, mis seostuvad nende endi igapäevaelu reaalsusega.

Praegu on sellisteks saadeteks lavastatud ja meelelahutussaated. Selle üheks põhjuseks on saadetetegemise poliitika, mis tugineb suures osas elementaarsetele auditooriumireitingutele ning peab iseenesestmõistetavaks traditsioonilist sugude jaotust žanrite kaupa.

Peenis on suureparaselt vahenenud

Siinkohal ei näe naised erinevusi avalik-õigusliku ja kommertstelevisiooni vahel, või erinevate saatetüüpide vahel. Taust: sugu ja auditooriumid Euroopa vaade. Euroopas on arutelu sugude kujutamise üle teleekraanil suhteliselt noor.

Sugu telepildis

Sugude kujutamist on veidi puudutatud vägivalla ja seksi otsese kujutamise ning telereklaamides esinevate stereotüüpide kontekstis. Kuid omaette teemana pole sugude kujutamine teleekraanil pälvinud ei meediapoliitika tegijate, ajakirjanikeega teleauditooriumi enda huvi. Seotuse tõttu seksi, vägivalla ning stereotüüpse reklaami teemaga on arutelu naiste kujutamise üle piirdunud kommertstelevisiooniga ning pole päevakorda kerkinud Euroopa avalik-õiguslikus televisioonis.

Muutuv meediamaastik.