Kas liikme voib suurust vahendada

Lisaks analüüsitakse vajadusel muid olulisi küsimusi. Liikme väljaarvamine 1 Liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 eurot.

Riigikohus asus oma hiljutises otsuses seisukohale, et kui osanikud määravad juhatuse liikmele tasu, mis ei ole äriseadustikuga kooskõlas, on osaühingul õigus nõuda juhatuse liikmelt ülemäärase tasu tagastamist.

  1. Kui palju parlamendiliikme paksus peaks olema
  2. Suurenenud liige noorukieas
  3. Kas osaühing võib juhatuse liikmele makstud tasu tagasi nõuda? - Arvamus - Arhiiv - Majandus
  4. Osaühing Osaühingu tegutsemise alused Igal osanikul on üldjuhul üksainus samast liigist osa.
  5. Osaühing | Justiitsministeerium
  6. Osaniku häälte arv 1 Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega.
  7. Suurendab liiget ja kui palju seda teha
  8. Töölepingu seaduse selgitused Sotsiaalministeerium Küsimused ja vastused Olen kuulnud, et koondamisest või ka töötasu vähendamisest koos töömahu suurendamisega teatatakse töötajale kirjalikult ette.

Äriseadustiku kohaselt peavad osanikud või nõukogu juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga. Kokkulepitud ja väljamakstud tasu tagastamist seadus otsesõnu ette ei näe.

Füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.

Kontsern, prokuura, konkurentsikeeld, ärisaladus Kontsern - kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks.

Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Prokuura - volitus, mis annab ettevõtja esindajale prokuristile õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes.

Prokurist võib ettevõtja kinnisasja võõrandada ja koormata üksnes juhul, kui ettevõtja on talle selle õiguse prokuuras andnud ja selle õiguse kohta on tehtud märge äriregistrisse. Kui ettevõtja on prokuurat piiranud, ei kehti piirang kolmandate isikute suhtes, välja arvatud äriseadustikus sätestatud piirangud.

Prokuura suhtes kehtib tisiviilseadustiku üldosa Kas liikme voib suurust vahendada esinduse kohta sätestatu, kui äriseadustikust ei tulene teisiti. Prokuura ei lõpe füüsilisest isikust ettevõtja surmaga.

Prokurist ei või prokuurat üle anda. Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või viimase seadusjärgne esindaja. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule.

Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos ühisprokuura. Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga.

Account Options

Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik, äriühingu nõukogu liige, äriühingu audiitor. Prokuristi allkiri - prokurist kirjutab alla selliselt, et lisab oma allkirjale sõna "prokurist" või lühendi "p.

Kui ühingu asutamisel või osanikuks saamisel olid nimetatud asjaolud teistele osanikele teada, kuid vastuväiteid ei esitatud, loetakse teiste osanike nõusolek antuks. Ühingulepinguga võib ette näha tähtaja, mille jooksul nimetatud konkurentsikeeld kehtib ühingu endise osaniku suhtes. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui viis aastat, arvates osaniku ühingust lahkumisest või väljaarvamisest.

Selle keelu võib kehtestada ka kohus ühingu nõudel. Konkurentsikeelu rikkumine Konkurentsikeelu rikkumisel võib täisühing nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist täisühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. Nimetatud nõude esitamise otsuse vastuvõtmisel ei osale konkurentsikeeldu rikkunud osanik. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil teised osanikud said teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest.

Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega. OSAÜHING Osaühingu juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta olla füüsilisest isikust ettevõtjaks osaühinguga samal tegevusalal ega olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik. Samuti ei tohi juhatuse liige olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud juhul, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega.

Konkurentsikeelu rikkumine Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus konkurentsikeeluga, võib osaühing nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.

Kas osaühing võib juhatuse liikmele makstud tasu tagasi nõuda? Juhatuse liige on rahul: ta on valitud kolmeks aastaks ja poolte vahel on kokkulepe märkimisväärse suurusega juhatuse liikme tasu maksmiseks. Ühel päeval aga esitavad osanikud ootamatult juhatuse liikme tasu tagastamise nõude. Mitte päris. Riigikohus asus oma hiljutises otsuses seisukohale, et kui osanikud määravad juhatuse liikmele tasu, mis ei ole äriseadustikuga kooskõlas, on osaühingul õigus nõuda juhatuse liikmelt ülemäärase tasu tagastamist.

Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil osaühing sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest.

Samuti ei tohi juhatuse liige olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega.

Konkurentsikeelu rikkumine Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus konkurentsikeeluga, võib aktsiaselts juhatuse liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist aktsiaseltsile, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil aktsiaselts sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest.

Vastused.ee küsimused ja vastused

TULUNDUSÜHISTU Tulundusühistu juhatuse liige ei või üldkoosoleku nõusolekuta, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu nõusolekuta olla füüsilisest isikust ettevõtja ühistu tegevusalal ega olla ühistu tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik.

Samuti ei tohi juhatuse liige olla ühistu tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud juhul, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega. Konkurentsikeelu rikkumine Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus konkurentsikeeluga, võib ühistu nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist.

See ei välista muid nõudeid juhatuse liikme vastu. Keelatud tegevuse lõpetamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil ühistu sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Konkurentsi kahjustava kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse keeld konkurentsiseaduse mõttes Keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus.

Selliste Kas liikme voib suurust vahendada ja otsuste hulka kuuluvad: § otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde- alla- või mahahindluse, abonement- lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine; § tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine; § kaubaturu või varustusallika jagamine, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda; § konkurentsi kahjustava teabe vahetamine; § võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda; § kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi.

Ärisaladus - ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta.

Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave. Audiitorlus ja erikontroll Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine.

Mittetulundusühingute seadus – Riigi Teataja

Audiitor on audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik või audiitorite nimekirja kantud audiitorühing. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed. Kohus kuulab ära ka osanike nimetatud erikontrolli läbiviija. Erikontrolli läbiviijaks võivad olla audiitorid ja vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Kui erikontrolli läbiviijad määratakse osanike poolt, kinnitavad osanikud ka nende tasustamise korra.

Kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus. Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

See õigus on erikontrolli läbiviijal ka kontrollitava osaühinguga samas kontsernis olevate äriühingute suhtes. Erikontrolli läbiviija peab hoidma osaühingu ärisaladust.

Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumise korral võib erikontrolli läbiviija esitada kahe nädala jooksul, alates keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse või nõukogu liikmete kohustamiseks Meeste liikmed Foto mootmetega andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Erikontrolli läbiviijad koostavad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad osanike koosolekule.

Erikontrolli läbiviija vastutusele kohaldatakse seaduses kohustusliku audiitorkontrolli läbiviija vastutuse kohta sätestatut. Erikontrolli tegeva vandeadvokaadi või advokaadiühingu vastutusele kohaldatakse advokatuuriseaduses sätestatut.

Tegevusalaga seotud registreeringud ja tegevusload Erinõudega tegevusala on majandustegevuse valdkond, millel tegutsemiseks on seaduse alusel vajalik majandustegevuse registri registreeringu või tegevusloa olemasolu.

Teatud valdkondades tegutsemiseks tuleb lisaks taotleda litsents. Majandustegevuse registris tuleb registreeida kauba või teenuse müümine ning kaubandustegevuse korraldamine. Registreerimistaotlus esitatakse tegevuskohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Registris saab registreerida: tähtajatult; tähtajatult hooajaliselt nt iga aasta suvel, aga mitte terve aaasta jooksul ; tähtajaliselt.

Registreerimisel tuleb maksta riigilõivu. Majandustegevuse registreerimisest ei teatata ettevõtjale, vaid registri kodulehel avaldatakse uue registreeritu registriandmed. Ettevõtjat teavitatakse, kui taotluses Kas liikme voib suurust vahendada midagi valesti või puudu või on registreerimisest keeldutud. Majandustegevuse registrile tuleb iga aasta Tegevusluba või litsentsi vajavate tegevusalade üldloetelu: arhiivindusega seotud tegevus, kaugküttega seotud tegevus, keskkonnaga seotud tegevus, loteriiga seotud tegevus, postiga seotud tegevus, ringhäälinguga seotud tegevus, taimede paljundamise ja sordikaitsega seotud tegevus, teega seotud tegevus, tolliga seotud tegevus, transpordiga seotud tegevus, turvateenistusega seotud tegevus, veega seotud tegevus.

Liikme suurus langeb kokku suurusega

Äriregistriga seotud toimingud Äriregister on Maakohtute registriosakondade baasil tuginev arvelevõtudokument, mis kajastab kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute andmeid. Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad registripidajad oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta.

Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui äriseadustikust ei tulene teisiti. Äriregistrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut äriseadustikus sätestatud erisustega.

Äriregistriga seotud toimingud on äriregistri kande tegemine, kande muutmine ja registri dokumendi väljastamine. Claudius Õigusbüroo abistab Teid küsimustes, mis on seotud ettevõtja asukoha muutmise, ettevõtja äriregistrist kustutamise, ärinime muutmise, omanike koosseisu muutmise, juhatuse või nõukogu koosseisu muutmise, põhikapitali suurendamise või vähendamise, põhikirja muutmise ja ettevõtete ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega jms.

Äriregistriga seotud toimingute suhtes lasub vastutus ettevõtjal.

Suurus 15 cm liige

Seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võib registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte. Kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata.

Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada avaldus. Osanike koosolek 1 Osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul.

Esindajale antud volikiri peab olema kirjalikus vormis. Osanike koosoleku kokkukutsumine 1 Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus.

Osanike koosoleku kokkukutsumise teade 1 Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Põhikirjas võib näha ette teistsuguse teatamise korra.

Kuidas suurendada liikme reaalsust

Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata 1 Osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Vastamaks esitatud küsimustele selgitan kõigepealt muudatuste tegemise võimalusi. Tulenevalt töölepingu seaduse edaspidi TLS § 5 lõige 4-st töötajale ühepoolselt teatavaks tehtud andmete Kas liikme voib suurust vahendada tingimuste muutmiseks eraldi kokkulepet saavutama ei pea.

Töölepingus kokkulepitud tingimused on muudetavad üksnes poolte kokkuleppel. TLS § 12 Kuna tuleb eristada töölepingu tingimustes kokkuleppimist ja tööandja kohustust teavitada töötajat kirjalikult TLS § 5 lõikes 1 loetletud tingimustest ja andmetest, käsitleme ka neid. Töölepingu sõlmimiseks on vajalik kattuvate tahteavalduste olemasolu eesmärgiga luua töösuhe. Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. TLS ei määratle, millistes tingimustes peavad pooled kokkuleppe saavutama - see on jäetud lepingupoolte otsustada.

Juba töölepingu sõlmimisel peab töölepingust ja selle juurde kuuluvatest dokumentidest sõnaselgelt välja tulema info selle kohta, millised on poolte vahel kokkulepitud tingimused töötasu, tööaeg, tehtavad tööülesanded, töökoht jne ja millised on töötajale teatavaks tehtud tingimused ja andmed näiteks reeglid töökorraldusele, viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele, tööandja nimi ning asukoht jne.

Osaühingu osa võõrandamisest teatamine, aastaaruande esitamine ja muud teated Need dokumendid lisatakse toimikusse v. Osa võõrandamiseks sõlmitav notariaalne leping esitatakse juhatusele. Juhatus teatab sellest teistele osanikele.

Notar saadab teate osa võõrandamisest kohtu registriosakonda. Kui võõrandamise tagajärjel jääb ühingusse üksainus osanik, esitab juhatus kohtu registriosakonnale sellekohase teadaande vt äriseadustiku § lg 5. Kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite keskregisterkäib osanike nimekirja muudatuse vormistamine selle kaudu. Osa võib pantida, kui põhikirjas ei nähta ette vastupidist.

Osa pantimise käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud. Notar edastab teate osa pantimise kohta kohtu registriosakonnale vt äriseadustiku § lg 2.

Kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite keskregister, toimub osa pantimine selle kaudu. Kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu tuleb registripidajale esitada majandusaasta aruande koostamise ja esitamise keskkonnas koostatud aruanne koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik.

Koos majandusaasta aruande esitamisega teatab juhatus registripidajale, missugusel äriseadustiku §-s nimetatud viisil on osanikud otsustanud kahjumi katta.

Kui võrreldes eelmise majandusaasta aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud, esitatakse koos majandusaasta aruandega ka uus osanike nimekiri majandusaasta aruande kinnitamise seisuga. Keskkond asub ettevõtjaportaalis. Majandusaasta aruande allkirjastab vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige raamatupidamise seaduse § 25 lõige 3.

Aruanne tuleb registripidajale esitada kas digiallkirjastatult või PDF-vormingus. Aruande esitamisel registripidajale tuleb kinni pidada esindusõiguse reeglitest. Digiallkirjastatud aruandele vormistab audiitor vandeaudiitori aruande ja digiallkirjastab selle. Rohkem infot aruande koostamise ja esitamise kohta leiate ettevõtjaportaalist. Kui juhatuse liikmete volitused on lõppenud, kuid on otsustatud samade juhatuse liikmete jätkamine, esitatakse registripidajale juhatuse liikmete volituste pikendamisest teatamiseks vastav otsus vt äriseadustiku § lg 2.

Voimalikult ja mida suurendada peenise

Kui osaühingul on nõukogu või audiitorid, siis tuleb viie päeva jooksul teatada kohtu registriosakonnale nende kooseisu muutumisest analoogselt aktsiaseltsiga vt kasulik info aktsiaseltsi kohta. Andmete muutmisest võib registripidajat teavitada ka ettevõtjaportaali kaudu. Müügitulu jaotus peab sisaldama andmeid aruandeaasta müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala kaupa Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt.

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande korral esitatakse müügitulu jaotus konsolideeriva üksuse konsolideerimata kasumiaruande asjaomaste andmete alusel. Notaritasu osaühingu toimingute eest NB! Notari tasule lisandub alati käibemaks. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust Kas liikme voib suurust vahendada allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot dokumendi ärakirja sh digidokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine — 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot asutamislepingu ja sellega kinnitatava põhikirja tõestamise eest vastavalt osakapitali suurusele notari tasu seaduse §-s 22 ettenähtud tabeli alusel.

Rohkem kui ühe asutaja korral korrutatakse täistasu kahega ettevõtjale tema kohta tehtud kandeotsuse või kohtumääruse notaribüroost väljastamine on ilma notaritasuta Riigilõiv osaühingu registritoimingute eest osaühingu registrisse kandmise eest eurot, esmakandeavalduse esitamise eest kiirmenetluse korras eurot osaühingu ümberkujundamise eest vastavalt riigilõivuseaduse §-le 64 muude registrisse kantud andmete muutmise eest 18 eurot ühingu ja surnud isiku registrist kustutamine ning aadressimuutus omavalitsusüksuse piires on ilma lõivuta kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel 50 eurot Tuletame meelde Osaühingu ärinimi, registrikood ja asukoht tuleb näidata nii osaühingu ärilistel dokumentidel kui ka veebilehel.

Tegevusala kajastamine äriregistris ei anna automaatselt õigust sellega tegelemiseks, kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid näiteks ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne. Osaühingu juhatuse liikmed, likvideerijad ja nõukogu esimees kui nõukogu on olemaskellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peavad registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest.

Osaühing võib lisaks oma aadressile teatada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele saab sellele isikule menetlusdokumente ja tahteavaldusi kätte toimetada. Nimetatud aadress Toesti suurendada liikme videot registrikaardile.

Kui vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht ei ole Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis võimalik alates 1. Äriregistrisse kantud andmete muutumise korral, muu hulgas juhatuse liikmete ja likvideerijate nimetamise ja tagasikutsumise, nende esindusõiguse muutumise ning äriühingu lõpetamise otsustamise korral tuleb viitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks.

Kohtu registriosakonnale valeandmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib karistada nii juhatust kui ka juhatuse igat liiget eraldi rahatrahviga, mille suurus võib ulatuda eurost kuni euroni.