Kas on voimalik koortist suurendada
Õppekava fookuses on mittemeditsiiniline arstlikku ravisse mitte puutuv tervise käsitlus: eluviis, hoiakud, töövõime, keskkond, isiksus, harjumused, eetika, sekkumiste uurimine, hindamine ja rakendamine. Saame öelda, et inimesed on lühemaid distantse rohkem jala ja rattaga läbima hakanud ja kõik.
Kas lubada võimudel nuhkida või mitte? Scanpix Eilne Delfi juhtkiri küsiskas elektroonilise jälgimise kasv ei anna riigi kätte liiga suurt ülekaalu kodanike vabaduste üle. Tsiteeriti ka Janar Filippovit, kes eelmises Ekspressis kirjutas - Norra tragöödia on kasulik Eesti bürokraatidele.
Te ju ei taha, et demokraatiat vihkav Kas on voimalik koortist suurendada tapaks teie lapse? Siis pole teil ju midagi selle vastu, kui me täna, homme ja edaspidigi teie arvutis ringi Kas on voimalik koortist suurendada - või on teil midagi varjata?
Filippov usub, et tänagi töötab mõnes jõuasutuses vähemalt üks ametnik, kelle ülesanne on silmatorkavalt informeeritud valitsuskriitiliste kommentaaride autoreid tuvastada. Ka eilne Eesti Päevaleht kritiseerib "vali korra"-meeste soovi rahvast liigselt monitoorida. Nimelt kritiseerib Andres Reimer siseminister Vaherit, kes tahab karmistada relvaseadust.
Mis ajendil tahab? Ikka seesama Norra Minister tahab suurendada paberimäärimist psühhiaatrilise ekspertiisiga. Kuid Breivik polnud hull kes vahele jääks - ta oli tasakaalukas ja strateegiliselt plaaniv fanaatik, ütleb Reimer. Mitte hälvik.
Ühesõnaga, hälvik Breivikut kasutavad valitsuse "vali korra" mehed ära et suurendada Eesti valitsuse kontrolli kodanike arvutite ja isikliku tervise üle. Ja kes on üldse see "riik", kes meie delikaatset infot kogub, kas mitte Kui palju keskmine suurus mees liige erineva eetika- ja haridustasemega ametnikke?
Kas politseinikku ja jõuametnikku suudavad suu pidada ja andmeid "delikaatselt käitada"? Alles hiljaaegu selgus, et politsei "salajast" andmebaasi muuseas ka rumalate kuulujuttude kogu nimega KAIRI said kasutada riigitöötajat, kõige magusama osaga KAIRI andmebaasist ehk jälitusinfoga tutvuda aga politseinikku.
Mõni, näiteks politseinik Alice Järvet, vaatas innukalt väga paljude inimeste kohta kogunenud salainfot ja rääkis sellest asjassepuutumatutele inimestele. Kahtlemata mitte ainult tema!
Poliitikute seas on ju hulganisti endisi jõuametnikke. Kas seadusandjad on seda teinud?
Pole kuulda olnud Mitmetes kommentaarides Politseinikud või riigiametnikud teatasid nended kommentaarides et tõesti pole raske nendel "rohelistel arvutilehekülgedel" ükskõik kelle kohta kogutud kahtlasele infole ligi saada. Selle kõrval aga tõusis küsimuseks ka mõnede politseiametnike tava inimesi üllatada või mõnitada politseile teatavaks saanud eraelufaktide tsiteerimisega. Või tekitab just ekskaitsepolitseinikust siseministeeriumlase Erkki Koorti ettepanek IP-aadresside jälitamiseks ilma kohtu loata juurde sedalaadset "sodi"?
Tartu püüab kodanike harjumusi muuta - Uudised - Tartu Postimees
Mida te seal jututubades kirjutate, halloo? Kas politsei võim, kannustatuna mõnede võimuahnete poliitikute paranoiadest, ei muutu elektroonilist jälitust kasutades ülemääraseks?
- SAIS Heaolu ja selle juhtimine on kasvav majandusharu, mis rajaneb tervisliku elu ja haiguste vältimise tõenduspõhistele teooriatele.
- Tartu püüab kodanike harjumusi muuta 9.
- Kas soovite näha lõigutud inimkeha?
Miks ei läbe politseinikud oodata, kuni valvekohtunik IP-aadressi vaatamiseks loa annab. Kas kohtunikud ei saa aru, mis riigikaitseks tarvilik on? Kas kohtunikud on keeldunud jälitusluba andmast, kui keegi levitab massitapu mõtteid? Isegi "juudid ahju! Lisame artikli "Politsei salajane andmebaas pälvis poliitikute viha"ilmunud "Eesti Ekspressis" Hiljuti andis riigikogu erikomisjon salajase korralduse andmebaasist sodi väljarookimiseks.
Kui politseinik vajab mõne Eesti elaniku kohta teavet, istub ta arvuti taha.
Päise menüü
Pärast isiklike paroolide sisestamist avaneb politseiniku ees heleroheline lehekülg. Piisab inimese nime sisestamisest ja ekraan täitub infoga.
Kõigepealt pilt, tavaliselt passifoto. Kui inimene on aga kunagi vahi alla võetud, võib näha temast tehtud klassikalist politseifotot numbrisildiga kõhul.
Kas lubada võimudel nuhkida või mitte?
Edasi saab politseinik teada, millise autoga talle huvipakkuv isik sõidab. Kus elab. Millist kinnisvara omab. Kes on tema perekonnaliikmed. Mõnel juhul: missugune on tema kuritegelik minevik.
See kõik on iseenesest süütute faktide kogum, mida hoitakse muidu mitmes riiklikus registris. Seda nimetatakse politsei operatiivinformatsiooniks. Kui kogu KAIRI-l on kasutajaid umbessiis operatiivinfot pääseb lugema veidi üle tuhande riigiametniku.
Need on politseinikud, prokurörid, maksuameti uurijad. Nemad näevad jälitustegevuse käigus kogutud infot. Kui inimest või tema tuttavat on jälitatud - varjatult jälgitud, salaja pealt kuulatud või kõne-eristusi tellitud - salvestatakse see andmebaasi. KAIRI kasutamise korras on kirjas: "Kõik varjatud jälgimiste kokkuvõtted tuleb sisestada infosüsteemi. See, mida ta nägi, pani mehe vanduma. Ka teised komisjoni liikmed olid üllatunud.
Tavaliselt saadab riigikogu mitu korda nädalas laiali pressiteateid igasugustest kohtumistest ja algatustest.
Top Podcasts In Health & Fitness
KAIRI kontrollimine ja tekkinud kahtlused olid nii tõsine teema, et sellest ei teatatud avalikkusele mitte sõnagi.
Käesoleva artikli kirjutamise käigus rääkisime mitme inimesega, kes on andmebaasi ja selle sisuga kursis. Kuna allikatel ei ole õigust sel teemal avalikult sõna võtta, siis jäävad nad selles loos anonüümseks. Rahumägi: "Politseile on antud konkreetsed suunised. Andmebaasid on vaja viia kooskõlla Eesti seaduste ja heade tavadega. Neid kõiki huvitas, mida politsei nende kohta on kirja pannud.
Infot, millel ei ole mitte mingit tähendust korra ja julgeoleku seisukohalt.
Koorti sõnul ei ole nädalavahetuse juhtum esimene kord, kui piirist on ebaseaduslikult läbi tuldud. Koorti sõnul on sellest räägitud, aga see on alati jäetud rahapuuduse tõttu tegemata ja lisaraha selleks kunagi antud ei ole. See ei ole hüpoteetiline, vaid väga selgelt reaalne asi, millega tegeleda," lausus Koort.
Selleks võivad olla isegi vanad ajaleheartiklid, mida andmebaas valikuliselt sisaldab. Rahumägi toob järgmise näite: Eesti Päevaleht avaldas Maksuamet hakkas asja uuri ma ja tegi kindlaks, et mitte kõik Päevalehes mainitud inimesed ei olnud off-shore-firmadega seotud.
Seega oli üks riigiasutus maksuamet Päevalehes avaldatud väite aastaid tagasi ümber lükanud. Teine riigiasutus politsei aga hoiab seda siiani oma salajases andmebaasis. Rahumägi ei ütle, kellega see lugu juhtus. Ekspressi andmetel juhtus see Rahumägi endaga - ta oli Päevalehes avaldatud Karu kontori klientide nimekirjas. Kriminaalpolitseinikud peavad koguma ja talletama infot kavandatavate kuritegude ja isikutevaheliste sidemete kohta. Kuidas politseis operatiivinfo tekib? Eks ikka allikatega suheldes.
Toomas Toomsoo pani seminaril inimestele südamele, et maski õigesti kasutamises peaks end kindlasti rohkem harima. Tema sõnul avaneb kaubanduskeskustes aeg-ajalt vaatepilt, kus inimesel on küll mask ja kaitsekindad, aga kassa juurde maksma minnes käitutakse täiesti valesti. Mis inimene kassa juures teeb? Inimene kohendab oma kinnastega maski ja võtab oma mustade kinnastega taskust rahakoti, haarab sealt pangakaardi, maksab, paneb kaardi taskusse tagasi ja läheb poest ära. Inimene arvab, et ta on teinud kõik, et end ja teisi kaitsta.
Näiteks mõnede tuntud ärimeeste kohta Suurim liikme suuruse kirje KAIRIs infot nende korruptiivsete sidemete kohta riigiametnikega.
Sisuliselt on tegemist kuritegude, altkäemaksuandmiste ja pistisevõtmiste kirjeldustega. Kas need kuriteod ka tegelikult aset leidsid? Ühe endise politseiametniku sõnul tuli aastaid tagasi aeg-ajalt ette, et mõni rahahädas politseinik kandis andmebaasi täiesti suvalisi väljamõeldisi. See läks kirja kui allikalt saadud info. Nõnda Kas on voimalik koortist suurendada olematule informaatorile maksmiseks ette nähtud jälitusraha endale võtta.
Omaette teema on inimeste kohta tekitatud meelevaldsed seosed, mis võivad heita neile halba varju.
Listeners Also Subscribed To
Ettevõtja on Raudsepaga tõepoolest kohtunud, kuna tunneb tema endist boyfriend'i, ärimees Aivo Pärna. Muid suhteid ettevõtja ja Raudsepa vahel ei ole, kuigi riiklik andmebaas sellise mulje loob.
Sisestaja peab hindama allika usaldusväärsust. KAIRIsse kandmiseks kõlbab aga isegi selline info, mida politseinik peab ise ebausaldusväärseks. Rahumägi nimetab sellise kategooria olemasolu "naljakaks". Võib vaid ette kujutada, mida "mitteusaldatava" info lahtrisse kirja pannakse. Kõige kurikuulsam juhtum on aastastkui Tallinnas üritati tappa Riigi Kinnisvara juhti Tiit Ottist.
Teda kodu lähedal varitsenud palgamõrvar tundis Ottise ära passifoto järgi. Pärast paljastamist lahkus mees politseitöölt.
Sotsiaalmeedia menüü
Kurasjov anti kohtu alla, ent viidates vähesele süüle ja raskele tervislikule olukorrale, pääses ta süüdimõistmisest. Ka siseminister Marko Pomerants. Sellest on politsei töös palju kasu.
Tuleb otsustada, mida ja kelle kohta sinna üldse kogutakse. Ja mida hakatakse peale juba olemasoleva rämpsinfoga. Kuidas see välja näeb, seda Rahumägi ei tea.
Kas soovite näha lõigutud inimkeha? Aga palun! - Tartu Postimees
Võimalik lahendus oleks, et inimeste kohta kogutud sensitiivset operatiivinfot tohib hoida andmebaasis lühiajaliselt. Kui vihjed pole selle aja jooksul leidnud kasutamist kriminaalmenetluses või pole kinnitust saanud, tuleb need kustutada. Rahumägi: "Igasugune operatiivinfo, mis ei ole kahe aasta jooksul kinnitust saanud, tuleb välja rookida. Järelkontroll peaks toimuma tuleva aasta algul. Politseiameti kriminaalosakonna vanemkomissar Krista Aas: "Iga süsteemi saab alati teha paremaks, paraku on andmebaasi arendamine seotud selleks eraldatava rahaga.
Samuti ei saa automaatselt kustutada kogu infot, mis on osutunud ekslikuks, kuna on isikuid ja juhtumeid, mille puhul on oluline teada, et mingi nendega algul seostatud info osutus vääraks.